KAPITULU I
MAKULUK
1.1
Mahamosuk
Iha
era globalizasaun teknolojia informsaun,rede komputer iha papél importante iha
mundu negósiasaun. Mudansa teknologia ne’ebé sempre halo ema atu adapta hodi
moderniza sira nia moris. Husi teknologia ne’ebé mak bele utiliza hanesan
komputador,internet no telephone nu’udar meius ruma ne’ebé kontribui hodi
fornese servisu no informasaun ne’ebé ho
lalais efetivu no kualidade iha mundo ohin loron.Bobby Bachry, 2013.
Liu husi rede
hotspotsai hanesan meius ida ne’ebe fahe informasaun ka transforma no haforsa
servisu atu nu’ne barak bele asesu ho tempo ne’ebe lais no edekuadu,
instituisaun governu ho privado ne’ebe atu hadia kualidade servisu,maka sei usa
teknolojia ne’ebe bele hetan ba ejizensia, ligadu ba informasaun ne’ebe mak
lalais liu, teknolojia informasaun agora ne’e mak ho implementasaun diak bele ajuda
hakma’an ita ema atu servisu iha ida-idak nia moris lor-loronno iha fatin
ne’ebe refere. Sentru joventude aileu agora dadaun lao hela ho
inisiativa ida hakarak sai sentru ida ne’bé diak liu iha Sentru Joventude sira
ne’ebe iha timor leste.
Situasaun
ne’ebé maka akontese iha Sentru joventude aileu hasoru mak seidauk iha rede
hotspot. Susar ba joven no komunidade sira atu hetan informasaun tamba la iha
rede, Tan ne’e hau forma topiku ida ne’e atu bele muda Sistema atu bele lao
tuir sistema rede hotspot, nune’e bele tulun autoridade local no jovenunde sira
hodi bele asesu ba internet no mos bele hafasil atu halo transferensia dadus
tuir rede computer.
Ho problema sira ne’ebé
mak mensiona iha leten, peskizador iha inisiativa hakarak foti titulu:“
kria Rede Hotspot iha Sentru joventude Aileu Utiliza Mikrotik Router”
1.2
Formulasaun Problema
Bazeia ba Mahamosuk iha
leten hetan mos formulasaun problema ne’ebé mak hakerek nain hetan hanesan tuir
mai ne’e:
1.
Seidauk iha rede hotspot iha sentru
joventude Aileu.
2.
Oinsa mak bele konfigura rede hotspot.
1.3
Limitasaun Problema
Bazeia
ba fórmulasaun problema iha leten hakerek nain hakarak limita problema ne’ebe
akontese iha Sentru joventude aileu maka hanesan, Kria rede hotspot server iha sentru joventude aileu utiliza mikrotik
router
1.4
Objetivu Peskiza
1. Atu
kria rede hotspot utiliza mikrotik router atu nune’e joven no komunidade bele
asesu ba lina internet.
2. Hodi
hatene maneira saida mak bela kria rede hotspot uza mikrotik router.
1.5
Benefisiu Peskiza
1.
No hakerek nain bele konese klean liu
kona ba informasaun komunikasaun no teknolojia liu-liu kria rede hotspot.
2. Atu
bele koñese klean liu kbi’it estudante nian iha prosesu aprendijazein liu husi
materia,teoria no pratika ne’ebe hetan husi universidade iha tempu ne’ebe hala’o aprendijazein.
3. Joventude
sira bele asesu rede internet hostpot
iha fatin refere
1.6
Sistematika Hakerek
Oinsa
iha deseñu ne’ebe fasil atu hakerek no komprende diak liu kona ba buat ne’ebe
atu halo media presiza sistematika ida ne’ebe bele fornese informasaun badak
kona ba saida maka atu halo tuir mai sistematika husi monografia ne’e maka
hanesan tuir mai ne’e.
Kapitulu
I: Mahusuk
Iha
kapituli ida ne’e eskritor sei esplika kona ba deskrisaun badak kona ba
problema formulasaun problema , limitasau problema , no sistematika hakerek.
Kapitulu
Ii: Taranas Teorikas
Iha
kapitulu rua kolia kona ba teoria ne’ebe mak relevante ba peskiza ne’ebe inklui base teoria, sai hanesan konseito
proprio kona ba teoria ne’ebe bele utiliza hodi kria “rede hotspot server iha
centru joventude aileu.
Kapitulu
Iii: Analiza No Dezeñu Sistema
Iha kapitulu tolu ne’e esplika konaba fatin peskiza,
metodu ne’ebé mak utiliza hodi kria sistema ida ne’e, kriasaun baze de dadus no
mos dezenu ba sistema.
Kapitulu
Iv: Implementasaun
Iha kapitulu ha’at koalia kona ba resultadu peskiza nian no implementasaun
dezeñu.
Kapitulu
V: Maktaka
Iha
kapitulu lima koalia kona ba konlusaun , sujestaun no kritika.
KAPITULU II
LITERATURAS
TARANA TEÈŽRIKAS
2.1
Literatura Review
Referensia
bibliografia ne’e sai hanesan ba fundamental ida mai hau hodi haforsa hau nia
proposal ne’ebe maka hau hakerek ho nia tema ne’ebe maka hakerek nain hodi
prepara halo peskija iha sentru joventude aileu ho nia tema Kria rede hotspot
server utiliza mikrotik router .
Iha
parte ida ne’e peskijador sei koalia kona ba literatura review ne’ebe antes
ne’e iha tiha ona opiniaun ne’ebe mak aplika no uja sistema mak hanesan teze ou
jurnal husi peskijador sira seluk ho nia objektivu atu halo komparasaun no dezenvolve
sistema rede mak hanesan referensia husi matenek nain sira maka tuir
mai ne’e:
Peskijador dahuluk ho naran,(Bayu Hermawan 2013) hotitulu‘’Perancangan
Jaringan Hotspot Server Berbasis Mikrotik Di Gedung Kuliah Universitas
Abulyatama’’Ho rede HotSpot iha Universidade Abulyatama, ida-neʼe sei
halo fasil liu ba estudante sira atu hetan asesu ba internet gratuitu no sinál
sira ne ' ebé fasil kobertura iha edifÃsiu koléjiu.
Peskijador
daruak ho naran ,( Choirus Sholeh Hasan 2011)Membangun Jaringan Hotspot Wifi Rt/Rw Net Di Kelurahan Belimbing Kecamatan Murung Pudak Kabupaten Tabalong KalimantanSelatanAvansu
iha área teknolojia informasaun nian aumenta sa'e. Ho dezenvolvimentu
teknolojia ida-ne'e presiza ba informasaun sira mós hetan progresu ida ne ' ebé
aas. Avansu teknolojia informasaun ne ' ebé di'ak liu koñesidu ida mak
internet. Bazeia ba nesesidade sira
komunidade ida aas sei internet, Komperta hotspot-rede hari'i sistema ida-ne '
ebé efisiente dezeña tantu sistema, Infraestrutura no servisu. Ho
identifikasaun no análize kona-ba nesesidade kona-ba dezenvolvimentu
ekonómiku rede ida hetan maibé efisiente. Atu implementa sistema ida-ne'e,
Komperta hotspot-rede uza router ida ho sistema PC operasaun Mikrotik.
Komunikasaun sosiál uza transiminya bazeia Wireless Asesu Pontu. Topology ne '
ebé uza iha infraestrutura rede ida uza konseitu WDS (Sistema Distribuisaun
Wireless), area kobertura rede Wi-Fi hatudu sinál ida sei sai luan liu no fasil
liu atu implementa.
Peskijador datoluk ho naran,(Ketut Sutarya 2015) , Rancang
Bangun Dan Manajemen Hotspot Menggunakan Mikrotik Router Os Pada Jaringan Stmik
Denpasar Rezultadu husi estudu ida ne'e hatudu katak ho téknika
burst-limitasaun, uzuáriu sira-ne ' ebé akontese beibeik download atividade la
bele halo lalais internet másimu se karik sira uza internet nian, tan neʼe,
uzuáriu sira-ne ' ebé browse sei nafatin konfortavel tanba password eziste la
sucked husi uzuáriu sira-ne 'ebé download.
Peskijador dahaat ho naran (Candra Kurniawan, 2014 ) Perancangan
Jaringan Hotspot dengan Sistem Voucher Menggunakan Mikrotik padaJaringan RT/RW NET, Resultadu husi observasaun no
dezenvolvimentu ba sistema ne ' ebé implementa ona hahú husi faze análize ba
faze dezenvolvimentu, nia bele hetan konkluzaun katak iha sistema atu hotspot
rede-servisu ho sistema voucher ida-ne'e útil tebes ba fornesedor no kliente
internet.
Peskijador dalima ho naran (Rizky Agni Maulana, Sarmidi,2018)
Perancangan
Jaringan Hotspot Server Berbasis Mikrotik Digedung Kuliah Stmik Dci Tasikmalaya,Resultado,
Ho bazeia ba Hotspot wireless rede iha EdifÃsiu Koléjiu DCI STMIK, ida-neʼe sei
sai fasil liu ba estudante sira atu hetan asesu ba internet gratuitu. Aleinde
ne'e, configuring rede wireless ne'e la susar, hanesan tuir regra sira kona-ba
halo rede-servisu.
Peskijador
dane’en ho naran (Fajar Nur Cahyo ,2014) Rancang Bangun Rt/Rw Net Hotspot Sistem Dengan
Mikrotik Router Os Sebagai Manajemen Billing ,Resultado Husi problema iha Delta Taxa kona-ba internet
asesu limitadu ba uzuáriu sira-ne ' ebé hakarak atu sira bele goza internet
fasil asesu sein atu sai hosi uma no dezenvolvimentu ne ' ebé sa'e ba sa
internet, uza sistema hotspot ida iha viziñus nian RT / RW ne'e mak hanesan s
ba uzuáriu sira-ne ' ebé hakarak atu hetan asesu ba internet fasil la fasil atu
sai husi uma no nu'udar meiu ida atu hela nafatin kompetitivu iha klaran
dezenvolvimentu negósiu kafé internét, tan neʼe, katak uzuáriu no internet kafe
nain
Peskijador
dahitu ho naran (Deni Lesmana 2014 )Rancang Bangun Dan Pengamanan Jaringan
Nirkabel Dengan Metode Authentication Login Hotspot Menggunakan Mikrotik
Rb-750 (Studi Kasus: Waroeng Tri Manunggal) Resulado Portál
captive sai mekanizmu ida ne ' ebé populár ba komunidade kona-ba
infra-estrutura no WiFi hotspots operadór ne ' ebé fornese authentication ba
uzuáriu. Kona-ba peskiza ida ne'e, hanesan built iha Portál Captive ba rede ne
' ebé uza teknolojia microtic hotspot RB-750. Ita sei mós uza metodu query
bandwidth ba kada uzuáriu ligasaun ne ' ebé maka sempre iha estadu ida-ne ' ebé
estavel. Ho sistema ida ne'e, Cafe & Resto hotspot rede seguransa
"Waroeng Tri Manunggal’’
Peskijador daualu ho naran (Kartini1 Willy
Adiansyah2 2014) membangun jaringan nirkabel (hotspot area) dan manajemen hotspot dengan
“antamedia hotspot manager” Sebagai sarana komersial berbasis wifi Resultado
Rede wireless hotspat kontribui ba uzuáriu sira-ne ' ebé mak sei funsiona mós
kona-ba negósiu hotspot nain iha jere no hala'o sira nia negósiu hotspot.
Estudu ne'e bele hetan konkluzaun katak iha halai rede wireless negósiu hotspot
bele determina tempu bazeia (durasaun kona-ba uzu tempu) no númeru uzuáriu
(volume bazeia) nuneʼe rede ne ' ebé funsiona estavel ho bandwidth restrisaun
ba kada uzuáriu. Peskijador
dalasia ho naran (Muhammad Mahfud Abdul Ghoni 2013) Perancangan Manajemen User Pada
Hotspot Menggunakan Mikrotik Resultado Husi metodu hirak ne'e ida
dezeñu jestaun uzuáriu kria mak ne ' ebé mak presiza hotspots komersiál.
Ekipamentu ne ' ebé presiza iha estudu ne'e jerente prokurasaun no uzuáriu.
Dezeñu ida-ne'e uzuáriu jestaun ministeriu obras publika iha Dcinnamons hotspot
bele goza sira-nia asesu ba internet direta bainhira rejistu tiha ona katak
kliente la hein kleur liu. Sistema ida-ne'e mós sei deactivate kliente sira ne
' ebé iha hakotu ona ativu no bele fó asesu ba internet tuir uzu opiniaun. Peskijador dalasanulu ho naran (Nuzulil
Hidayat 2016 )Perancangan Dan
Implementasi Jaringan Hotspot Untuk
Akses Internet Di Smk Asta Mitra Purwodadi.Resultado Rezultadu husi estudu ida ne'e mak konsepsaun no halo hotspot
rede servisu foun sira ne ' ebé mak iha intensaun atu fasilita internet uzuáriu
iha Asta Mitra Purwodadi Eskola Vokasional iha asesu ba rede internet liuhosi
rede hotspots ne ' ebé ne'e uza ona. Hotspot rede-servisu sira halo nuneʼe rede
internet bele hetan asesu ba la ' ós de'it iha laboratóriu nian ka iha sala
ne'e, no uza cables de'it, maibé ida-neʼe katak uzuáriu bele hetan asesu ba
internet husi liur iha salaun no uza gadged privadu. Desig nian
Peskijador sanulu resin-ida ho naran
(Mateus Dhias Adhi Nugraha 2015) Implementasi
Hotspot Server Mikrotik Untuk Kafe Resultado sistema dezenvolvimentu
metodu ne ' ebé uza haʼu mak rede dezenvolvimentu siklu moris (NDLC) métodu
tanba tuir objetu ida computer kontÃnua rede konfigurasaun ne ' ebé inklui
análize konsepsaun, prototype simulation, implementasaun monitorizasaun no
jestaun.
Peskijador sanulu resin-rua ho naran (Helmi Arta
Ginanjar 2016) Analisis Dan
Perancangan Jaringan Hotspot Server Berbasis Mikrotik Di Gedung Sekolah Smp
Negeri 21 Semarang ,Resultado Hasil dari skripsi in adalah semua
jaringan komputer yang dapat dimanajemen dengan menggunakan mikrotik. Pembagian
Bandwidth internet dengan mikrotik memberikan efisiensi pemakaian bandwidth
internet.
Peskijador
sanulu resin-tolu ho naran (Riska Ari Septiana 2016) Penerapan Manajemen User Dan Group Pada Hotspot Menggunakan Radiusdesk Resultadu
husi sistema teste sira administradór bele kontrola no jere bandwidth uzuáriu.
Aleinde ne'e, autora ne'e mós hatutan tán sistema ida atu reset hotspot uzuáriu
passwords uza email. Iha sistema ida ne'e, uzuáriu sira-ne ' ebé haluha password
ne'e sei hetan ligasaun ida atu muda ba password independente.
Peskijador sanulu resin-haat (Antonius Windy Purwanto 2014) ho nia titulu
Analisis Internal Wireless Roaming
Pada Jarigan Hotspot ,Resultadohateten katak iha era globaliazasaun dezenvolvimentu ba teknolojia
informasaun no mudansa telekomunikasaun makaas tebes. Mudansa teknolojia
informasaun ne’ebé akontese iha parte komputadór maka rede komputador. Eskola
pre-secundaria Sumberlawang sala hotu-hotu kuaze iha hotu komputador maibe
entre komputador ida ho sira seluk sidauk iha koneksaun ba rede komputador
Liu husi pazina jurnal iha leten ne’ebé mak hala’o
ona peskija kona ba rede hodi hetan resultadu ba sistema rede ne’ebé mak dezemvolve,
ho maneira ou metodu oin-oin kona ba implementasaun rede nian, mak pekijador halo
komparasaun mak hanesan tuir mai ne’e :
1.
Diferente ba fatin
ne’ebé mak peskija sei halodezemvolve ba sistema rede refere.
2.
Diferente ba sistema
rede ne’ebé mak hakerek nain sei dezemvolve, tamba hakerek nain sei halo deit
rede hotspot server utiliza mikrotik router.
2.2
TARANA TEORIKAS
Peskijador
sei koalia kona-ba sub topiku ida ne’ebe mak sai hanesan ezemplo ba teoria ho
definisaun ba elementu elementu ne’ebe ligadu ba topiku peskijador.
2.2.1
Observasaun
Jeral Konaba rede hotspot iha sentru joventude aileu Utilize Mikrotik.
Baibain ita rona
liafuan internet, dalaruma ita hanoin katak internet ne'e hanesan rede ne'ebe
bo'ot kompostu husi komputador barak Ou ba ema ne'ebe uza internet baibain
signifika hanesan browsing, chatting no seluk tan. Komprensaun ne'e hanesan
dÃariu hali'is ne'ebé lalos. Tamba lolos ne'e hanesan koleksaun (kumpulan) husi
redes ki'ik no bo'ot ne'ebe ligadu porakazu (secara) real- time ou kontinua iha
mundo. Iha sistema rede ida, iha ne'ebe komputador hotu fahe dadus (data) no
resources entre komputador ida no komputador seluk ho nune'e bele atinje
efisiensia wainhira uja teknologia, persija tebes ekipamentu spesifiku no
instalasaun impesoál (tertentu).
2.2.2
Defenisaun
Rede (Jaringan)
Tuir lolos iha rede barak ne’ebé
inklui iha Mundu ida ne’e,dalaruma uja Hardware no Software ne’ebé la hanesan.
Ema ne’ebé uja rede iha hakarak tebes atu bele halo komunikasaun ho ema ne’ebé
uja rede seluk, iha hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre rede nebe
dalabarak la kompatibel no la hanesan konseptu rede komputador mosu iha fitan
1940 iha Amerika husi grupo
riset Harvard University ne’ebe lidera husi professor H.aiken. Dalabarak atu uja metode refere sei presija
instrumentu ida ne’ebé naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta
tradusaun ne’ebé presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebé
halo ligasaun ne’e mak hanaran rede. 2.
2.3 Tipu
Rede Komputador
Tuir (jejakwaktu.com) katak, Tipu barak iha rede komputador nia laran, balun bazeia ba area, Topolojia
tuir idak –idak nia funsaun. Ho rede ne’ebé iha bele halao ligasaun husi
komputador ida ba komputador seluk. Tan
ne’e ita tenke estuda baze husi tipu rede hanesan tuir mai ne’e;
2.3.1 Personal Area Network (PAN)
Personalidade Area Rede (PAN)
hanesan rede komputador ne’ebé transmite dadus entre ekipamentus privadu
hanesan tablet, komputador, telefone,
game console . PAN mos utiliza hodi
halo komunikasaun entre ekipamentus privadu, tuir kompresaun hanesan
komunikasaun ho maneira
interpersonalidade.
Figura
2.1. Personal Area Network (PAN)
2.3.2
Local Area Network (LAN)
Local
Area Network (LAN), sai hanesan rede komputador privadu ida ne’ebé iha area ida
nia laran ka iha eskola ida nia laran ne’ebé ho medida to’o kilometro. Local Area Network (LAN) baibain uja
atu halo ligasaun husi komputador privadu no Workstation husi kantor perusahaan
ka kompanha ida nia laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebe hanesan
printer) no bele troka informasaun ho diak.
Figura 2.2. Local Area Network (LAN)
2.3.3
Metropolitan
Area Network (MAN)
Metropolitan
Area Network (MAN), ne’e nia base sei uja liu versaun LAN ne’ebé ho kapasidade
boot no enjeralmente uja teknologia hanesan ho LAN. MAN bele inklui iha kantor
sira no kompanya ne’ebé besik malu nune mos sidade, no atu bele explora
presijasaun privadu (setor privadu) ka jeral. MAN forsa apoiu dadus no lian, no
bele mós halo ligasaun ho rede kabel televisaun.
Figura 2.3. Metropolitan Area Network (MAN)
2.3.4
Wide Area
Network (WAN)
Wide
Area Network (WAN), atu alkansa inklui iha area geografia ne’ebé luan,
dalabarak inklui iha Nasaun no bele mós iha ilha. WAN konsiste husi konjuntu
Mesin sira ne’ebé iha objetivu atu halao program (aplikasaun) husi usada.
Figura 2.4.Metropolitan Area Network (MAN)
2.3.5 Rede La Ho Kabel (Wireless)
Rede la ho Kabel (Wireless) sai
hanesan solusaun ida ba iha komunikasaun ne’ebé labele halo husi rede ne’ebé
uja kabel. Tamba dalaruma ema ne’ebé hakarak simu informsaun ka halo
komunikasaun apesar ita iha kareta leten ka iha aviaun leten, maka absoluta sei
presija Rede nebe la uja kabel (Wireless) tamba koneksaun rede la posivel atu
liga iha kareta leten ka iha aviaun leten. Tan ne’e agora dadaun rede la uja
kabel barak mak uja servisu diak satelit no forsa fo kapasidade asesu lais liu
ne’ebe kompara ho rede uja kabel. FTP (File Transfer Protocol) FTP (File
Transfer Protocol) ne’ebé sai reprejenta hanesan rede estandar ne’ebe bele uja
atu manipula, troka ka fahe file liu husi rede ida ho basiku TCP/IP. FTP halo
iha arsitektur Client – Server. No explora koneksaun no kontrola dadus aparte
entre aplikasaun Clinete no Server. FPT mos dalabarak uja ba iha komponente
aplikasaun atu otomatika tranfere atu halo funsaun ba iha programa internal.
2.4 Topolojia
Rede
Tuir matenek nain Setiawan (2003,
p162:23) Topology rede ne'e hanesan téknika ba connecting computer ida ho
computer seluk ne ' ebé assembles ba computer ida rede sira, bainhira uza rede
topologies ne'e bazeia ba kustu, dadus asesu lalais, tamañu no nivel ligasaun
sira-ne ' ebé sei afeta kualidade no efikásia husi rede.Ligasaun iha rede
komputador depende liu ba tipu aplikasaun ne’ebe mak sira uza. Topolojia iha
tipu oin-oin mak hanesan topolojia Star,Bus,Ring.
2.4.1 Topolojia Star
Dalan ida atu estabelese ligasaun
entre komputadór ida ho komputadór seluk atu nune'e sira bele forma rede
servisu sira iha forma fitun neʼe. Ligasaun cables hotu-hotu atu sai hanesan ba
pontu prinsipál ida. Pontu ida-ne'e normalmente uza Sentru ka Switch ida.
Topology fitun ne ' ebé mak forma topology rede ne ' ebé iha forma konverjénsia
husi node médiu-altu ba ida-idak node ka uzuáriu. Rede fitun topology inklui
topology rede ho kustu médiu.
1. Vantajen :
a.
Failansu iha komputador ida sei la
impaktu ba rede komputador.
b.
Nivel seguranca a’as.
c. Fasil
atu deskobre failansu sira.
Desvantajen
a. Hub
mak sai hanesan elementu ida ne’ebe importante tanba Hub mak sai hanesan sentru
ba komtrulo.
b.
rede bazeia ba sentru estalasaun.
c. kustu
karun/boot liu.
Figura 2.5.topoloji (STAR)
2.4.2 Topology Bus
topology
Bus mak topology ida nia transmisaun meius komunikasaun sosiál uza ótika ne '
ebé de'it ka ótika ne ' ebé sentrál ida ne'ebe liga kliente no server. Ida ne'e
topology bus uza BNC okos no iha parte ii iha ponta tenke fó terminator ida.
Topology ida ne'e mak buat neʼebé simples no fásil trata ho, maibé iha momentu
ne ' ebé barak ona husik ona tanba iha parte hakur dadus no se iha node ida ne
' ebé mak estraga depois rede tomak la bele funsiona.
Vantajen
a. Kustu
instalasaun baratu liu tamba usa kabel ituan deit
b. .Aumenta
client/workstation bele halo kamaan bba rede.
c. topolojia
ne’ebe simples no fasil ba aplikasaun atu halo prosesu ba rede.
Desvantajen
a. karik
entre kabel ida kotu ou hetan problema
ida topolojia bus rede sei fo influensia ba komputador sira seluk no
workstation client.
b. prosesu
sending (haruka) no receiving (simu)
dadus ladun efisien,babain dalan barak akontese dadus soke malu ho topolojia
ne’e.
c.
iha topolojia ida ne’e difisil atu
desenvolve.
Figura 2.6. topolojia (BUS)
2.4.3
Topologi Ring
Topology
kadeli hanesan rede ida ne ' ebé nia investimentu mak oin-oin ida-idak mak liga
ba pontu nian sira seluk rua tan neʼe, nia bele forma sÃrkulu laran dalan
ida-ne ' ebé hanesan kontente kadeli (kadeli).
Vantajen
a)
iha ninia performa ne’ebe diak liu
topolojia bus.
b)
fasil atu implementasi.
c)
fasil konfigurasi no halo instalasaun ba
perankat seluk.
d)
kustu instalasaun baratu.
Desvantajen
a) enerjia
komunikasaun iha topolojia ida ne’e valorija husi total protu ou node ne’ebe
barak
b) troubleshoothing
ita bele dehan difisil.
c) koneksaun
entre ida kotu, no influensia mos koneksaun sira seluk.
d) iha
topolojian ne’e baibain akontese ho nia collision ( tabrak data ).
Figura
2.7.topolojia (RING)
2.4.4
Topolojia Mesh
Topolojia Mesh hanesan topolojia ne’ebé uza ba rute
barak. Rede iha topolojia ne’e uza kabu
ida nune nia prosesu haruka dadus efisiente liu duke uza switch ho hub.
1. Vantajen
Topolojia Mesh
a) Bandwidth nia limitasaun boot tebes.
b) Seguransa dadus iha topolojia diak.
c) Laiha arus
dadus soke malu iha rute nia laran.
2. Desvantajen
Topolojia Mesh.
a) Presiza kabu barak.
b) Kustu instalasaun topolojia mesh karun tamba uza kabu
barak
c)
Susar bainhira halo instalasaun
Figura
2.8. Topolojia Mesh
2.4.5
Topolojia Tree
Topolojia tree ou topolojia ai-hun hanesan rezultadu
konjuntu husi topolojia star.Topolojia tree normalmente utiliza interkoneksaun
entre hirarkia ho sentru ne’ebé lahanesan.
1. Vantajen
husi Topolojia Tree
a.
Fasil
implementa sai topolojia rede ne’ebé boot.
b.
Uza
kabu ne’ebé barak nuné kustu instalasaun
karun.
c.
Kabu
backbone hanesan sentru husi topolojia ne’e.
d.
Karik
komputador husi bagian atas failla,
maka komputador bagian bawah sei
failla hotu.
2.5 Defenisaun
Hostpot
Hotspot
mak (rede Wi-Fi) ida forma hodi utilizasaun di'ak liu husi teknolojia Wireless
LAN iha fatin públiku hanesan parke, biblioteka, restaurante ka aeroportu.
Hotspot mos hanesan fatin fisiku ida ema bele hetan asesu ba Internet,
normalmente uza tekonolojia rede Wi-Fi no liu husi wireless lokal área network
(Wireless WLAN), uza routers ne’ebé mak iha ligasaun ba internet prestadór servisu
(Prestadór Servisu Internet, abbreviated ISP). Tuir matenek na’in ko’alia kona
ba hotspot mak tuir mai ne’e:
1. Ho
sistema foun hanesan RT/RW LÃkidu hotspot sistema iha Delta LÃkidu, ida-neʼe
bele fó satisfasaun no sente kmaan tanba ba kliente sira ne’ebé hakarak fasil
asesu ba internet la mai iha internet kafe, atu sira bele goza sira-nia asesu
ba internet. (Fajar Nur Cahyo, 2014)
2. RT/RW
Net hotspot sistem yang dihasilkan di Delta Net belum mencakup area yang luas
yaitu masih di jarak 20 sampai 150 meter. (Wahana, 2010)
2.6 Mikrotik
Mikrotik
RouterOS mai husi lian Latvia katak Mikrotiks ne’ebe
ho signifika mak “Network ki’ik”.
Mikrotik iha motto ida ne’ebe mak “routing
the word” ne’ebe hari iha tina 1995 atu dezemvolve router no Sistema ISP
ho Wireless. Iha tinan 1997 kria Software ne’ebe ho Sistema RouterOS atu
oferese ba estabilidade ne’ebe luan, kontrolu, nofleksibilidade ba tipu
interface dadus hotu-hotu no routing. Iha tinan 2002 mikrotik kria tan hardware
ne’ebe iha kapasidade hanesan makina router no ninia marka ho naran
RouterBoard. RouterBoard hanesan hardware ida ne’ebe dezenu husi mikrotik.
RouterBoard iha modelu seri noiha interface ne’ebe tuir nia nesesidade no
utilija RouterOS sai hanesan software/sistema operasaun. Tuir matenek na’in
ko’alia kona ba Server mak tuir mai ne’e:
1.
MikroTik RouterOS mak sistema operasaun
ida ne’ebé dezeña espesifikamente ba rede routers. Uza sistema operasaun ida
ne'e, bele halo ba router husi computer ida. Ba nasaun, kona-ba solusaun ne’ebé
MikroTik ISP util tebetebes ka empreza ki'ik sira ne ' ebé hakarak tama iha
internet. Maske iha ona barak hanesan devices disponivel atu router NAT,
MikroTik mak solusaun di'ak liu iha kondisaun ne ' ebé oin-oin kona-ba uza
komputadór no instalasaun. (Chess no Herlambang L, 2008).
2.
Routermak komponente rede ida ne’ebe
utiliza no atu halo ligasaun ba rede (network). Durante husi fonte teknolojia
informasaun no mos atu hala’o prosesu ka organiza sinais lina dadus nebe iha
rede ida nia laran ho formal Mikrotik Indonesia (Mikrotik Indonesia, 2014
2.6.1
Funsaun
Mikrotik
Sistema operasaun ne’e iha funsaun prisipal mak hanesan
router Network, alende ne’e, mikrotik iha mos funsaun seluk ne’ebe importante
hodi ezekuta/menjalankan aplikasaun oin-oin, mak hanesan:
1. Aplikasaun
bandwith manajemen
Aplikasaun ne’ebe hatudu kapasidade data hira mak konsege
router ultrapassa hodi halo koneksaun ho interface/perangkat internet seluk.
Mikrotik iha funssaun hodi jere kapasidades asesu refere no hare trafiku velosidade/bandwith
rede nian.
2. Aplikasaun
Firewall
Funsaun firewall mak hanesan atu proteja rede no komputador
ne’ebe involve direita ho rede refere. Mikrotik router iha kapasidade hodi halo
konfigurasaun ba firewall rede ita boot nian, nune’e ita bele hatene ne’ebe mak
tama iha rede no ne’ebe mak perigu ba rede iha komputador ita nian.
3.
Aplikasaun WIFI
Hanesan ita hotu hatene, WIFI
agora barak tebes mak sirkula iha ita nian let. Maibe, atu regula se deit mak
bele asesu ba rede WIFI refere, tenki iha Sistema Operasaun hodi regulariza.
Router Mikrotik iha kapasidade refere.
4.
Sistema Hotspot
Sistema
hotspot ninian funsaun hanesan mós ho WIFI. Hotspot inklinadu liu ba fatin
ne’ebe iha WIFI. Ho utiliza Router Mikrotik, nune’e ita boot sei asesu WIFI
husi laptop ou Gadget la uja fiu/kabel.
2.6.2
Historia Mikrotik
Tuir
matenek na’in ho naran Athaila (2013:18-19), MikrotikRouterOS, mai husi empreza ki ' ik ida ne’ebé nia edifisiu
harà iha Latvia, besik ho Rússia. Kriasaun husi John Trully no Arnis Riekstins.
John Trully hanesan sidadaun ida husi Amerika ne’ebé sai hanesan imigrasi
iha Latvia. Iha Latvia nia hasoru malu ho Arnis, ne’ebe Lisensiatura husi
FÃzika no Mekániku iha Tinan 1995. John no Arnis hahu me-routing iha mundu iha
1996 (misaun Mikrotik mak mer-routing iha mundo). Hahú ho Linux no teknolojia MS-DOS kombinadu ho teknolojia Wireless
LAN (WLAN) AERONET ho velosidade 2 Mbps iha Moldova, nasaun viziñu sira iha Latvia, entaun, servà kliente foun
na’in lima iha Latvia. PrinsÃpiu báziku sira nian ne’e la halo wireless ISP (W-ISP), maibé programa
roteador ida ne’ebé mak ema bele fiar no bele akontese ona iha mundu. Latvia
mak hanesan fatin experimento ida ne’ebé John no Arnis, tanba oras ne’e sira
ajuda ona nasaun sira seluk hanesan mos nasaun Srilanka.
2.7 Tipu-Tipu
Mikrotik
Tipu
Mikrotik fahe ba parte 2 mak hanesan RouterOS no Mikrotik RouterBoard, ne’ebé
sei esplika hanesan tuir mai ne’e:
2.7.1
Mikrotik
routerOS (Operasi Sistem)
Mikrotik
router OS (operasi system ) nudar sistema operasaun ou software ne’ebe bele uza
hodi sai nudar komputador no hodi sai router
netword ne’ebe konfiavel , Inklue karakteristika oin-oin ne’ebe halo husi
IP netword no rede wireless, serbe atu uza husi ISP (internet service provider)
no provider ba hotspot. Ba instalasaun mikrotik lapresiza na fatin software
adisional ka komponente adisional
sira seluk.
a.
Vantazen Mikrotik RouterOS
Mikrotik ne’ebé hari’à ho
LINUX principal tebes ne’ebé hamosu produto router, baratu liu duke router
seluk hanesan Cisco. Iha termus ba operasaun Mikrotik pertained friendly no
winbox mak fatin ne’ebé instalasaun administrador seluk. MirotikRouterOS bele
mós identifika Ethernet kartaun (LAN
KARTAUN) oi-oin husi fornesedores oi-oin ne’ebé eziste ona.
b.
Desvantazen Mikrotik RouterOS
Mikrotik
fo sertifikasaun, maibé sertifikasaun ho
naran sei menus liu fornesedores router sira seluk hanesan cisco ne’ebé iha ona
koñesidu internasionalmente. Bele ladun di’ak atu atende rede ne’ebé boot,
tamba ninia kbiit hardware ne’ebé menus apoiu hanesan Cisco.
2.7.2 Mikrotik Router Board
Mikrotik router board ne’e integra
produtu ba mikrotik. Routerboard mini-pc ida ne’ebe integradu hirak ne’e tamba ida placa prosessador nian
ida, RAM (read only memory) , ROM (random access memory)no memoria
flask.Router board uza routerOS sistema ne’ebe serve nu’udar roteador ba rede ,
no management bandwidth proxy servidor, DHCP (dynamic host configuration
protocol), DNS (domain name system)
server no mos bele sai nu’udar hotspot servidor.
a. Vantagen
husi MikrotikOs
MicrotikOS hanesan fasilidade ida
ne’ebe hafasil ita atu jere internet ba kliente sira hotu atu utiliza no
hasafil cliente sira utiliza internet ho diak no la iha failansu ba utilizasaun
internet.
b. Dezvantagen
husi MikrotikOS
MikrotikOS hanesan sistema
operasaun ida nebe utiliza PC sai hanesan komponente ba router ho ida ne’e
mikrotikOS bele fo risku ba ita nia PC bainhira ita halao instalasaun ba ita
nia PC.
2.7.3
Fitur-Fitur
Mikrotik
Tuir mai fitur –fitur husi komputer
1. Penanganan
protocolo TCP/IP (transmission control
protocol/internet protocol):
a) Firewall
no NAT (netword address translation )
b) Routing
–Static routing
c) Data
rate management
d) Hotspot
e) Point-to-point
tunneling protocosl
f) Simple
tunnels
g) Ipsec
h) Web
proxy
i)
Caching DNS (domain name system) clientz
j)
DHCP(dynamic host configuration
protocol)
k) Universal
client
l)
VRRP (virtual router redundancy
protocol)
m) NTP
(network time protocol)
n) Monitoring
accounting
o) SNMP
(simple network management protocol)
p) MNDP
(mikrotik neighbor discovery protocol
2. layar 2
konektivitas
a) Wireless
b) Bridge
c) Virtual
LAN (local area network)
d) Synchronous
e) ISDN
(integrated services digital network)
f) SDSL
(symmetric digital subscriber line)
2.8 Defenisaun
RouterOS
RouterOS
nu’udar Sistema Operasaun ida bazeia ba Unix ida ne’ebé mak bele halo PC ida
iha funsaun hanesan Router, Firewall, Ponte, HotSpot, Server Prokurasaun,
Bandwidth Jestaun oin-oin server no funsaun sira seluk. La hanesan ho OS seluk,
RouterOS apoia tipu oin-oin Driver hardware no seluk hardware ne’ebé la apoia
RouterOS, entaun ita la bele aumenta/instalasaun driver adisionál hanesan
Sistema Operasaun.
1.
Router pesoal hardware ida ne'ebé mak
uza hodi habelar ka fahe deit. Pesoal router ida mak responsabiliza atu hadau,
amplifying no fahe deit Router mak hanesan pesoal ida ne'ebé sei skip IP
pakote iha rede ida ba rede ida seluk, ne'ebé uza métodu atu rezolve no protokolu
atu skip pakote dadus. (Dwi
Febrian Handriyanto, 2009)
2. Router mak hardware kona-ba
funsaun rede komputer ida iha prosesu Routing atu determina dalan ne'ebé mak
aprova ona pakote dadus husi komputer haruka ba computer montante nian.Router bele fahe rede ida ne'ebé boot ba subnetworks oin-oin, (Putu Agus, 2014)
2.8.1
Funsaun
Router
Funsaun
router atu fahe ou halo distribuisaun IP address,uja hanesan Statis, DHCP, ou
Dynamic Host konfigurasaun protokolu ba iha komputador hotu-hotu ne’ebé maka
koneksaun ho router refere. Ho prezensa IP address ne’ebe maka fahe ou
distribui husi router refere, ba komputadorr idak-idak,iha koneksaun ba malu no
halo komunikasaun, iha rede LAN ou Internet. Funsaun router atu halo ligasaun
entre rede rua ou liu husi rua, halo distribuisaun dadus husi rede ida ba rede
seluk. Router diferente ho switch, hanesan sasan ida atu halo ligasaun enter
sasan ida ho sasan seluk, atu hari Locan Area Network (LAN) ida. Ida ne’e
hanesan ilustrasaun diferente funsaun husi Router no Switch. Switch hanesa
dalan ida no Router hanesan sasan ida halo ligasaun entre dalan refere.
1
Maneira Serbisu Husi Router
Router
serbisu ho sistema distribuisaun dadus ne’ebé maka hanaran routing. Ho tekniku
routing ida ne’e, router bele defini ou bele hatene objetivu distribuisaun
dadus ou informasaun ne’ebé maka distribui inklui iha rede ne’ebé hanesan ou
lahanesan. Sekuandu dadus ou informasaun ne’ebé maka distribui, liu husi rede
ne’ebé maka diferente otomatikamente nia sei distribui ba iha objective iha
ona. Dezenha iha leten ne’e maka ezemplu maneira serbisu husi router ninian,
ne’ebé maka kompostu husi network rua ne’ebé maka halo ligausaun iha ruter ida
nia laran. Network iha sorin karuk ne’ebé maka halo ligasaun ho port primeiru
router ninia IP addres mak 192.168.1.0, no mos network parte liman los nian,
ne’ebé halo ligasaun ho port sigundu ninia IP address 192.155.2.0. Komputador A
distribui dadus ida ba iha komputador C, router labele kontinua distribui dadus
refere ba iha komputador seluk ou ba rede seluk. Komptador F distribui dadus
ida ba computer E, router
labele kontinua
distribui dadus refere ba iha rede seluk. Sekuando koputador F halo distribusaun
dadus ba iha komputador B, router bele kontinua distribui dadus refere ba iha
komputador B.
2. Router
Iha Nia Forsa Rasik Mak Hanesan
a) Router
bele halo introdusaun iha LAN no internet
b) Bele
aruma aliran dadus ne’ebé akontese entre topologia rede liner BUS no START
c) Bele
aruma aliran dadus no liu husi fiu fiber optiku, fiu coaxial, ou fiu twisted
pair.
d) Bele
buka diresaun alternative atu manda dadus liu husi internet.
e) Bele
aruma diresaun rede ho efisienti no mos bele aruma dadus ne’ebe distribui entre
protokolu rua.
2.9 Material
No Ekipamentu Rede
1.
Network
interface card
Netword interface card
(NIC) katak plaka ida ne’ebe nia funsaun hannesan fonte husi komputador ida iha
rede komputador seluk, servisu NIC atu halo trnsferensia iha rede komputador.
Figura
2.9.network interface card (NIC
2.
Modem
Modem
uza hodi halo koneksaun ba rede LAN
no INTERNET no modem halao nia
servisu atu muda data digital sai ba data analog atu nune’e ita ema bele
komprennde.
Figura 2.10. modem
3.
Router
Mikrotik
Funsaun
atu halo koneksaun rede ida rede seluk no hili lina ne’ebe diak atu haruka
pakote dadus bazeia ba enderesu IP iha peskiza ida ne’e sei uza Router Board mikrotik
Fugura
2.11. Router Board
4.
TangCrimping
Tang
crimping hanesan equipamentu ne’ebe uza hodi crimping RJ-45 ne’ebe monta kabel
UTP ho los.Funsaun tang crimping tool
mak hanesan.
a. Uza
hodi tesi kabel
b. Uza
hodi kore kabel
c.
Uza
crimping RJ-45
Figura
2.12.Tang Crimping
5.
Tester
Tester
hanesan material hodi teste kabel ,maibe nia ho nia espesifikasi rasik atu
teste kabel LAN (kabel UTP) tamba tester nia bantuk konektor ne’ebe mak haktuir
ona , LAN tester uza hodi cek sambungan kabel ho los.
Figura 2.13.
Tester
6.
KnektorRJ-45
Konektor RJ-45 hanesan konektor ne’ebe hodi monta
kabel-kabel UTP. RJ-45 ita bele dehan katak ulun husi kabel rede nian no liu
husi kabel RJ-45 ida ne’e it abele halo koneksaun ba port rede nian ne’ebe mak
iha ona komputador no equipamentu seluk , no RJ-45 hanesan kabel Ethernal
ne’ebe it abele uza iha topolojia rede komputador LAN ou tipe rede komputador
seluk.
Figura
2.14. Knektor RJ-45
7.
TipuFiu
Normalmente tipu fiu iha haat (4) mak hanesan kabu
koaxial kabu unshtelded twisted pair (UTP), kabu fibar optika, maibe tipu kabu
ne’be hakerek nain utiliza iha peskiza ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e;
Kabu
unshtielded Twisted pair.
Kabu twisted pair hanesan media transmisaun ida
ne’ebe uza atu halo ligasaun entre komputador ida ho komputador seluk ho utiliza
port RJ45.
Figura
2.15. fiu
a. FIU
UTP
Fiu
UTP (Unshielded Twisted Pair) hanesan fiu ne’ebe mak halo ligasaun entre
komputador ekipamentu rede nian (hub no switch).Fiu UTP mos hanesan fiu ne’ebe
mak famoju iha momentu uza hodi halo rede komputador.Kabu UTP fahe ba parte rua mak hanesan tuir mai
ne’e:
a.
Straight
Cable
1. Mutin – Orange
2. Orange
3. Mutin – Ajul
4. Matak
5. Mutin – Matak
6. Ajul
7. Mutin – Cokolate
8.
Cokolate
Figura 2.16 Straight Cable
b. Fiu
Cross
Fiu ho kombinasaun ida ne’e atu halo koneksaun peer
to peer entre ekipamentu ne’ebe mak hanesan. Ezemplu husi komputador ba
komputador, husi switch ba switches no seluk tan.(ANDY, 2008)
Estrutura
monta korfiu Cross:
1. Mutin
- Ajul
2. Ajul
3. Mutin -Orange
4. Matak
5. Mutin
-Matak
6. Orange
7. Mutin
- Cokolate
8.
Cokolate
Figura
2.17 Fiu Cros
8.
Aplikasaun
winbox
Aplikasaun
winbox hanesan aplikasaun ki’ik ne’ebe bele uza sai hanesan administrator
mokrotik routerOS nian no lalais liu ho ninia tampilan GUI winbox mos ita bele
uza iha Sistema operasaaunn linux , Mac Os no windows funsaun husi winbox mak
hanesan:
a.
Settinng mikrotik router ho ninia mode
GUI
b. Setting
bandwith rede internet nian
c. Halo
blokiadu ba website situs
d. Fasil
atu halo servisu
Fugura 2.18.
winbox
9. Microsoft Visio
Microsoft visio hanesan
programa aplikasaun ba komputador nian ne’ebe mak sempre uza atu halo diagrama,
flowchart no skema rede ne’ebe mak produs husi Microsoft Corporation. Aplikasaun ne’e uza grafiku vector atu halo
diagram sira.
Figura
2.19.Office Visio
10. Mozila
Tuir referensia husi Triistiani atasan(2016)
definisaun husi mozila katak
mozilla firefox mak software ne’ebé modernu iha mundo
globalizasaun ida ne’e uza hodi asesu internet ho nia prosesu ne’ebé lais no
simples, utilizador internet barak liu mak uza software refere. Mozilla firefox
horiuluk kedas hanaran phoe
Figura 2.20. mozila firefox
11. Internet
Tuir matenek nain lani sidharta
(1996) hateten katak “internet adalah
interkoneksi antara jaringan komputer namun internet harus dipandang sebagai
suber daya informasi “ ,Husi teoria ne’e interpreta katak internet
hanesan rede interkoneksaun ne’ebe liga komputador sira iha mundu tomak
hodi fornese informasaun ba malu.
Definisaun internet,Internet
interligasaunn rede ka rede nivel mundial nian ida ne’ebe hamosu interligasaun
ho komputadores utilza protokolu internet nian hanesan protokolu ba enderesu http no porta 80,internet ohin loron
sai dominante iha sector hotu-hotu hanesan meius ba peskiza nian ne’ebe ohin loron liu husi googleengineria bele hetan informasaun
barak tebes,internet hanesan rede local ida ka ita bele bolu hanesan pilar ida
ho naran LAN ho lian Ingles ( Local Area
Netword ) ne’ebe estabelese liu husi
protocol
TCP IP , rede local ka rede ne’ebe ho dimensaun , la dun boot,
Internet ohin loron nia funsaun signifikante tebes ba iha instituisaun ,
governo, empresa ka sociadade civil.
2.10
Definisaun Protokolu
Tuir matenek nian steike (2003)
hateten katak protocoladalah agar dapat
saling berkomunikasi satu sama lain,komputer-komputer yang terhubung dalan
suatu jaringan harus mempunya satu set peraturan yang sama.Protokolu atu
halo koneksaun ba komputer ida ba ida
seluk atu halo komuikasaun, komputador sira ne’ebe iha rede nia laran tenki iha
regulasaun ne’ebe hanesan .
2.10.1
Funsaun
IP Address
1. IP Address hodi
utiliza hanesan instrumenntu idenntifikadu host ka utilizador ba rede
komputador.Funsaunne’e hodi komparasaun hannesan ema nian naran sai hanesan
metodo ruma hodi konese ema ne’ebe maka se.Iha rede komputador mos validu ba
buat ne’ebe hanesan maka fatin IP Address
ne’ebe uniku tuir mai sei utiliza hodi konese komputador ka device ruma iha
rede komputador.
2. IP Address hodi
utiliza hannesan fatin lokasaun rede komputador.
Funsaun ne’e hodi komparasaun hanesan fatin uma ida
ne’ebe indika lokasaun ita hela ba.Hodi fasilita transformador pakote dadus ,
maka IP Address akomoda informasaun
informasaun ne’ebe iha ba.iha rute ne’ebe tenki liu husi orden dadus bele to’o
ba iha komputador ne’ebe objektivu atu haruka ba.
3. Tipu
IP Address
1.
IP versi 4 (IPv4)
Internet
protocol versaun 4 ka IPv4
konstitui husi 32-bit no bele akomoda bele liu husi 4-292,967,296 host iha
mundu tomak.Hanesan exemplu maka 172,146,80,100, se host iha mundu tomak liu
numeru 4.294,976,296 maka tenki halo IPv6.
2. IP
versi 6 (IPv6)
IP versi 6 (IPv6) ne’ebe kria hodi responde duvidas sei bele IPv4 ne’ebe so utiliza 32 bit hodi
akomoda IP Address iha mundu ,
kontinua barak maka utiliza rede internet husi loron ba loron iha mundu IPv6 versaun 128 bit kriadu . ho forsa ne’ebe dok liu bo’ot husi IPv4 ho valor sei bele prepara IP Addressba utilizador rede internet
hotu iha mundu ne’ebe kontinua loron ba loron kontinua barak.
Internet
protocol versaun 6 ka IPv6 ne’e hahu husi 128 bit IP ne’e dala 4 husi IPv4,maibe total host ne’ebe bele akomoda
laos dala 4 husi 4.294.967.296 seluk husi ne’e
4.294.967.296 deviza (pangkat) 4,
maka resultadu
340.282.366.920.938.463.463.374.607.431.768.211.456
4. Divisaun
Klase IP Address
IP
Address versaun 4 hahu ho 4 octet,valor
1 octet maka 255. Tamba iha octetmaka total IP
Address barak hanesan ne’e tenki fahe ba utilizador rede internet iha
mundu.Atu hafasil prosesu divisaun ne’e IP
Address tenke iha grupu iha klase-klase.
IP
Address kompostu husi klase lima ,maka hanesan A,B,C,D no E.nia diferensia ne’e
ho lokasaun ba medida no total .IP
Address Klass A rede.IP Address
klase B hodi utiliza ba rede ho medida bot no naton.IP Address klase C hodi
fahe rede ne’ebe barak maibe rede ida –idak iha element ne’ebe oituan ,IP Address klase D no E mos iha
difinisaun ,maibe la utiliza iha utilizasaun normal , klase D ba sorte fahe
rede multicast,no E ba Eksperimental.
Divisaun
klase-klase IP Address hahu ho parte
rua maka Netword ID no Host husi meus
IP Address kada IP Address sempre konstitui parseiru netword ID noHost ID.komputador ida-idak ba router ruma iha rede Host ID
ne’e tenki uniku no tenki diferensia ho komputador seluk.
Klase A
Format
: 0network.host.host.host. (n= Net ID ,h Host ID )
Bit
primeiru
Net
ID naruk : 8 bit ( 1 oktet)
Host
ID naruk : 24 bit ( 3 oktet )
Oktet
primeiru : 0 – 127
Range
IP Address : 1.xxx.xxx.xxx. to’o 126 xxx.xxx.xxx ( 0 no 127 sei reserve )
Total
Netword : 126
Total
IP Address : 16.777.214
IP klase A ba oituan rede host
ne’ebe maka barak .meus hodi le IP Address klase A exemplu 113.46.5.6 ne’e maka
netword ID : 113,Host ID = 46.5.6.
Klase B
Format
: 10netword.netword.host.host ( n = Net ID ,
h = Host ID)
2 bit primeiru :10
Net
ID naruk : 16 bit (2 oktet)
Host
Id naruk : 16 bit (2 oktet)
Octet
primeiru : 128 - 191
Range
IP Address : 128.0.0.xxx to’o 191.255.xxx.xxx
Total
netword : 16.384
Total
IP Address :65.534
Babain utiliza ba rede boot no
ki’ik. Bit rua primeiru sempre maka 10.16 bit tuir mai , netword IP klase B hetan
akomoda kuase host 65000.
Klase C
Format
: 110network.network.network.host. ( n =
Net .ID , h = Host ID )
3
bit primeiru : 110
Net
bit naruk : 24 bit (3 oktet)
Host
bit naruk : 8 bit (1 0ktet)
Octet
primeiru : 192 – 223
Range
IP Address : 192.0.0.xxx to’o 255.255.255.xxx
Total
network : 2.097.152
Total
IP Address : 254
Host IP maka 8 bit iha ikus ,hoIP klase C.hetan modelu kuase network
milaun 2 ne’ebe ida-idak iha 256 IP
Address bit tolu primeiru IP Address klase C sempre 111 ho 21 bit
tuir mai . Host ID maka 8 bit iha
ikus .
Klase D
Format
: 111multicast.multicast.multicast.multicast
4 bit primeiru 1110
Bitmulticast : 28 bit
Byte
inisial : 224 – 247
Klase ida ne’e utiliza hodi presisa
multicasting 4 bit primeiru 1110 bit bit tuir mai aranja serve presisa grupo
multicast ne’ebe utiliza IP Address ne’e multicasting la konese bit netword ho
bit host.
Klase E
Format:
1111rrr rrrrrrr.rrrrrrr
4
bit primeiru: 1111
Byte
inisial: 248 – 255
Klase E hanesan espasu fatin ne’ebe
sai reserve hodi presisa eksperimental.
5. IP Static
IP Static hanesan ip ne’ebe sei
mantein ho meius manual no sei la muda .Ip static baibain utiliza iha rede
local ,ip static ne’e halo setting ba router atu bele fasil atu konese no fasil
atu hanoin.ip static ne’e barak maka sei utiliza husi ISP ( Internet Service
Provider) particular iha fatin servisu agora.
Vantagen husi ip static ne’e mak
hetan konese kliente ho fasil no konese kliente ne’ebe iha bandwith boot no
bandwith naton , no nia desvantagen maka ip xoke malu , ip ne’e dalaruma xoke malu
tamba komunikasaun iha momentu instalasaun foun no karik ip address ne’ebe ita
setting maneira manual ne’e hanesan ho kliente ne’ebe seluk maka internet
labele lao.
6. Ip Dinamic
Ip dynamic hanesan ip ne’ebe la
permanente iha mudansa komforme baa tempo ne’ebe imprestadu.Ip dynamic ne’e ,
ne’ebe hetan husi router utilizado DHCP (Dynamic Host Configuration protocol) server
ip static hodi utiliza hanesan internet no ip dymanic hodi utiliza hanesan ip
ne’ebe imprestadu ba komputador atu koneksaun ho internet . ip dynamic ne’e iha
limitasaun tempu no limitasaun ip address . Iha router ne’e iha DHCP (Dynamic
Host Configuration protocol) server ne’ebe aluga ip address ba kliente ne’ebe
hakarak ligasaun ho internet no tempu inpresta ne’e mos determinado ona hosi
admin ne’ebe maneja rede.
No Ip Address ne’ebe fo impresta
iha limitasaun ne’ebe determina ona husi DHCP (dynamic Host configuration
prococol )server,Exemplo ip ne’ebe fo impresta hanesan 192.168.1.21 to’o
192.168.1.30 entaun kliente ne’ebe bele koneksaun ho deit kliente 10.Objectivu
ip dynamic ne’e maka 192.168.1.21 – 192.168.1.30, se tempu impresta ip
192.168.1.21 remata ona maka kliente sei husu ip foun hanesan 192.168.1.22 no
karik ip address ne’e refere ne’ebe utiliza hotu ona kliente ne’e refere xsai
la hetan ip foun no labele halo koneksaun ba internet.
DHCP
( Dynamic Host Configuration protocol ), tuir matenek nain
Cabik.(2013) katak DHCP (Dynamic Host
Configuration Protocol ) adalah protocol yang berbasis arstektur client server
yang dipakai untuk menudahkan pengalokasian alamat Ip dalam satu jaringan (RFC
2131 dan RFC 213) (Cabik,2013).
Katak DHCP (dynmic host
configuration protocol ) hanesan kriteria ida ne’ebe uza hodi halo fasil alamat
IP hamutuk ba iha rede ida no mos sai sentru ba fatin IP sira hotu.
Protokulo tolu maka utiliza tiha
ona atu fo alamat IP ( IPAddress ) ho meios dinamiku hanesan tuir mai:
1.
RARP (s/d 1985) utiliza ladun kleur
2.
BOOTP (1985 – 1993) bootstrap protocol.
3.
DHCP (Dynamic Host Configuration
protocol) (1993 agora) ne;’e maka utiliza DHCP (Dynamic Host Configuration
protocol ) ba primeiru to’o agora .
4.
No DHCP deit maka agora barak utiliza
husi ema globalizasaun tamba fasil no dadus kriteriadu ho diak ba protokolu
ne’e.
2.11
PROFILE ORGANIZASAUN
ISTORIA
HARI’I ORGANIZASAUN SENTRU JOVENTUDE AILEU
Sentru joventude munisipiu aileu moris husi grupo ki’ik
ida iha aldeia hudi laran suku aisirimou , munisipiu aileu ne’ebe ho naran
FOSCACA ( Foin sa’e katolika kapela aisirimou aileu)ne’ebe hari iha dia 14 de
marsu de 2018 ho nia aktividade mak halibur foin sa’e sira iha suku aisirimou
no suku seluk iha aileu hodi buka moris liu
husi programa kuda modo , halo dose ba fa’an hanesan income bo’ot ida ba
grupo joventude hodi tulun fali nia menbrus balu ne’ebe kbi’it laek hodi
kontinua ba eskola iha eskola sekundaria
no universidade to’o remata alende ne’e iha mos programa kursu ingles ,
kulinaria,suku hena , hakiakfahi hakiak manu timor hakiak ikan no treinamentu
mi husi NGO hanesan treinamentu lideransa musika relijiozu nian no seluk seluk
tan aktividade hirak ne’e lao ho diak tebes ne’ebe hetan suporta husi menbrus
sentru total 25 pessoas feto 10 no mane 15 sira nia idade 16 to’o 35. programa
hirak ne’ebe mensiona iha leten halao husi menbrus hotu ne’ebe serbisu
voluntario deit halu husi 2008-2010. Iha tinan 2010 ekipa ida husi sekretaria
estado joventude no desporto (SEJD) mai
halo asesmentu iha sentru FOSCACA no rekomenda ba SEJD atu hetan mos tulun bahu
husi SEJD liu huisi fundus operasional to’o agora.Hare ba ezizensia ba programa
jovem aileu nian komesa bo’ot no lao ba oin grupo FOSCACA ne’ebe uluk halao
deit aktividade ba suku aisirimou nakfilak aan hodi sai tia sentru joventude
ida iha munisipio aileu iha tinan 2016 hodi halao aktividade no programa hotu
ba jovem aileu tomak tuir plano asaun tinan lima nian 2016-2020.
1.
VIZAUN
ORGANIZASAUN
Joventude saudavel,siviku iha
abilidade kreativu mos moris iha ambiente mak suportivu no sustentavel
2.
MISAUN
ORGANIZASAUN
a) Promove
moris saudavel juventude liu husi promosaun saude pratika desportivas no tau
matan ba ambiente.
b) Haburas
hanoin no hahalok siviku joventude liu husi promosaun valores kulturais no
istoriku fomenta kreatividade juvenile sensivel ba ambiente no balansu generu.
c) Dezenvolve
abilidade juventude iha area oi-oin liu husi formasaun profisional.
d) Dezenvolve
kreatividade produtiva joventude mak sustentavel liu husi fornese opurtunidade
asesu ba rekursus no merkaduria.
3.
OBJETIVU
ORGANIZASAUN
1. Jovens
iha abilidade profisional vokasional.
2. Jovens
asesu ba kampo de trabalho.
3. Jovens
hatudu hahalok siviku. .
4. Jovens
moris saudavel.
5. Joventude
asesu ba informasaun.
6. Kreatividade
(talentu , prestasaun) joventude dezenvolvidu.
Tabela 2.21.estru