Minggu, 06 Oktober 2019

REDE


1.      Vantajen :
a.         Failansu iha komputador ida sei la impaktu ba rede komputador.
b.        Nivel seguranca a’as.
c.       Fasil atu deskobre failansu sira.
Desvantajen
a.       Hub mak sai hanesan elementu ida ne’ebe importante tanba Hub mak sai hanesan sentru ba komtrulo.
b.      rede bazeia ba sentru estalasaun.
c.       kustu karun/boot liu.


Figura 2.5.topoloji (STAR)

RDTL


Proposal



KAPITULU I

MAKULUK 

1.1   Mahamosuk

Iha era globalizasaun teknolojia informsaun,rede komputer iha papél importante iha mundu negósiasaun. Mudansa teknologia ne’ebé sempre halo ema atu adapta hodi moderniza sira nia moris. Husi teknologia ne’ebé mak bele utiliza hanesan komputador,internet no telephone nu’udar meius ruma ne’ebé kontribui hodi fornese servisu no informasaun  ne’ebé ho lalais efetivu no kualidade iha mundo ohin loron.Bobby Bachry, 2013.
Liu husi rede hotspotsai hanesan meius ida ne’ebe fahe informasaun ka transforma no haforsa servisu atu nu’ne barak bele asesu ho tempo ne’ebe lais no edekuadu, instituisaun governu ho privado ne’ebe atu hadia kualidade servisu,maka sei usa teknolojia ne’ebe bele hetan ba ejizensia, ligadu ba informasaun ne’ebe mak lalais liu, teknolojia informasaun agora ne’e mak ho implementasaun diak bele ajuda hakma’an ita ema atu servisu iha ida-idak nia moris lor-loronno iha fatin ne’ebe refere. Sentru joventude aileu agora dadaun lao hela ho inisiativa ida hakarak sai sentru ida ne’bé diak liu iha Sentru Joventude sira ne’ebe iha timor leste.
1
Situasaun ne’ebé maka akontese iha Sentru joventude aileu hasoru mak seidauk iha rede hotspot. Susar ba joven no komunidade sira atu hetan informasaun tamba la iha rede, Tan ne’e hau forma topiku ida ne’e atu bele muda Sistema atu bele lao tuir sistema rede hotspot, nune’e bele tulun autoridade local no jovenunde sira hodi bele asesu ba internet no mos bele hafasil atu halo transferensia dadus tuir rede computer.
Ho problema sira ne’ebé mak mensiona iha leten, peskizador iha inisiativa hakarak foti titulu:“ kria Rede Hotspot iha Sentru joventude Aileu Utiliza Mikrotik Router”

1.2   Formulasaun Problema

Bazeia ba Mahamosuk iha leten hetan mos formulasaun problema ne’ebé mak hakerek nain hetan hanesan tuir mai ne’e:
1.      Seidauk iha rede hotspot iha sentru joventude Aileu.
2.      Oinsa mak bele konfigura rede hotspot.

1.3   Limitasaun Problema

Bazeia ba fórmulasaun problema iha leten hakerek nain hakarak limita problema ne’ebe akontese iha Sentru joventude aileu maka hanesan, Kria rede hotspot server iha sentru joventude aileu utiliza mikrotik router

1.4   Objetivu Peskiza   

1.      Atu kria rede hotspot utiliza mikrotik router atu nune’e joven no komunidade bele asesu ba lina internet.
2.      Hodi hatene maneira saida mak bela kria rede hotspot uza mikrotik router.

1.5   Benefisiu Peskiza

1.      No hakerek nain bele konese klean liu kona ba informasaun komunikasaun no teknolojia liu-liu kria rede hotspot.

2.      Atu bele koñese klean liu kbi’it estudante nian iha prosesu aprendijazein liu husi materia,teoria no pratika ne’ebe hetan husi universidade iha tempu ne’ebe hala’o aprendijazein.
3.      Joventude sira  bele asesu rede internet hostpot iha fatin refere

1.6   Sistematika Hakerek

Oinsa iha deseñu ne’ebe fasil atu hakerek no komprende diak liu kona ba buat ne’ebe atu halo media presiza sistematika ida ne’ebe bele fornese informasaun badak kona ba saida maka atu halo tuir mai sistematika husi monografia ne’e maka hanesan tuir mai ne’e.
Kapitulu I: Mahusuk
            Iha kapituli ida ne’e eskritor sei esplika kona ba deskrisaun badak kona ba problema formulasaun problema , limitasau problema , no sistematika hakerek.
Kapitulu Ii: Taranas Teorikas
            Iha kapitulu rua kolia kona ba teoria ne’ebe mak relevante ba peskiza ne’ebe  inklui base teoria, sai hanesan konseito proprio kona ba teoria ne’ebe bele utiliza hodi kria “rede hotspot server iha centru joventude aileu.
Kapitulu Iii: Analiza No Dezeñu Sistema
                 Iha kapitulu tolu ne’e esplika konaba fatin peskiza, metodu ne’ebé mak utiliza hodi kria sistema ida ne’e, kriasaun baze de dadus no mos dezenu ba sistema.
Kapitulu Iv: Implementasaun
            Iha kapitulu ha’at koalia kona ba resultadu peskiza nian no implementasaun dezeñu.
Kapitulu V: Maktaka
            Iha kapitulu lima koalia kona ba konlusaun , sujestaun no kritika. 


KAPITULU II

LITERATURAS TARANA TEÈŽRIKAS

2.1   Literatura Review

Referensia bibliografia ne’e sai hanesan ba fundamental ida mai hau hodi haforsa hau nia proposal ne’ebe maka hau hakerek ho nia tema ne’ebe maka hakerek nain hodi prepara halo peskija iha sentru joventude aileu ho nia tema Kria rede hotspot server utiliza mikrotik router .
Iha parte ida ne’e peskijador sei koalia kona ba literatura review ne’ebe antes ne’e iha tiha ona opiniaun ne’ebe mak aplika no uja sistema mak hanesan teze ou jurnal husi peskijador sira seluk ho nia objektivu atu halo komparasaun no dezenvolve sistema rede mak hanesan referensia husi matenek nain sira maka tuir mai ne’e:
Peskijador dahuluk ho naran,(Bayu Hermawan 2013) hotitulu‘’Perancangan Jaringan Hotspot Server Berbasis Mikrotik Di Gedung Kuliah Universitas Abulyatama’’Ho rede HotSpot iha Universidade Abulyatama, ida-neʼe sei halo fasil liu ba estudante sira atu hetan asesu ba internet gratuitu no sinál sira ne ' ebé fasil kobertura iha edifísiu koléjiu.
4
Peskijador daruak ho naran ,( Choirus Sholeh Hasan 2011)Membangun Jaringan Hotspot Wifi  Rt/Rw Net Di Kelurahan Belimbing Kecamatan Murung Pudak Kabupaten Tabalong KalimantanSelatanAvansu iha área teknolojia informasaun nian aumenta sa'e. Ho dezenvolvimentu teknolojia ida-ne'e presiza ba informasaun sira mós hetan progresu ida ne ' ebé aas. Avansu teknolojia informasaun ne ' ebé di'ak liu koñesidu ida mak internet.  Bazeia ba nesesidade sira komunidade ida aas sei internet, Komperta hotspot-rede hari'i sistema ida-ne ' ebé efisiente dezeña tantu sistema, Infraestrutura no servisu. Ho identifikasaun no análize kona-ba     nesesidade kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku rede ida hetan maibé efisiente. Atu implementa sistema ida-ne'e, Komperta hotspot-rede uza router ida ho sistema PC operasaun Mikrotik. Komunikasaun sosiál uza transiminya bazeia Wireless Asesu Pontu. Topology ne ' ebé uza iha infraestrutura rede ida uza konseitu WDS (Sistema Distribuisaun Wireless), area kobertura rede Wi-Fi hatudu sinál ida sei sai luan liu no fasil liu atu implementa.
Peskijador  datoluk ho naran,(Ketut Sutarya 2015) , Rancang Bangun Dan Manajemen Hotspot Menggunakan Mikrotik Router Os Pada Jaringan Stmik Denpasar Rezultadu husi estudu ida ne'e hatudu katak ho téknika burst-limitasaun, uzuáriu sira-ne ' ebé akontese beibeik download atividade la bele halo lalais internet másimu se karik sira uza internet nian, tan neʼe, uzuáriu sira-ne ' ebé browse sei nafatin konfortavel tanba password eziste la sucked husi uzuáriu sira-ne 'ebé download.
Peskijador dahaat ho naran (Candra Kurniawan, 2014 )    Perancangan    Jaringan Hotspot dengan Sistem Voucher Menggunakan Mikrotik padaJaringan RT/RW NET, Resultadu husi observasaun no dezenvolvimentu ba sistema ne ' ebé implementa ona hahú husi faze análize ba faze dezenvolvimentu, nia bele hetan konkluzaun katak iha sistema atu hotspot rede-servisu ho sistema voucher ida-ne'e útil tebes ba fornesedor no kliente internet.
Peskijador dalima ho naran (Rizky Agni Maulana, Sarmidi,2018) Perancangan Jaringan Hotspot Server Berbasis Mikrotik Digedung Kuliah Stmik Dci Tasikmalaya,Resultado, Ho bazeia ba Hotspot wireless rede iha Edifísiu Koléjiu DCI STMIK, ida-neʼe sei sai fasil liu ba estudante sira atu hetan asesu ba internet gratuitu. Aleinde ne'e, configuring rede wireless ne'e la susar, hanesan tuir regra sira kona-ba halo rede-servisu.
Peskijador dane’en ho naran (Fajar Nur Cahyo ,2014) Rancang Bangun Rt/Rw Net Hotspot Sistem Dengan Mikrotik Router Os Sebagai Manajemen Billing ,Resultado  Husi problema iha Delta Taxa kona-ba internet asesu limitadu ba uzuáriu sira-ne ' ebé hakarak atu sira bele goza internet fasil asesu sein atu sai hosi uma no dezenvolvimentu ne ' ebé sa'e ba sa internet, uza sistema hotspot ida iha viziñus nian RT / RW ne'e mak hanesan s ba uzuáriu sira-ne ' ebé hakarak atu hetan asesu ba internet fasil la fasil atu sai husi uma no nu'udar meiu ida atu hela nafatin kompetitivu iha klaran dezenvolvimentu negósiu kafé internét, tan neʼe, katak uzuáriu no internet kafe nain           
Peskijador dahitu ho naran (Deni Lesmana 2014 )Rancang Bangun Dan Pengamanan Jaringan Nirkabel Dengan Metode Authentication Login Hotspot Menggunakan Mikrotik Rb-750 (Studi Kasus: Waroeng Tri Manunggal) Resulado Portál captive sai mekanizmu ida ne ' ebé populár ba komunidade kona-ba infra-estrutura no WiFi hotspots operadór ne ' ebé fornese authentication ba uzuáriu. Kona-ba peskiza ida ne'e, hanesan built iha Portál Captive ba rede ne ' ebé uza teknolojia microtic hotspot RB-750. Ita sei mós uza metodu query bandwidth ba kada uzuáriu ligasaun ne ' ebé maka sempre iha estadu ida-ne ' ebé estavel. Ho sistema ida ne'e, Cafe & Resto hotspot rede seguransa "Waroeng Tri Manunggal’’
 Peskijador daualu ho naran (Kartini1 Willy Adiansyah2 2014) membangun jaringan nirkabel (hotspot area) dan manajemen hotspot dengan “antamedia hotspot manager” Sebagai sarana komersial berbasis wifi Resultado Rede wireless hotspat kontribui ba uzuáriu sira-ne ' ebé mak sei funsiona mós kona-ba negósiu hotspot nain iha jere no hala'o sira nia negósiu hotspot. Estudu ne'e bele hetan konkluzaun katak iha halai rede wireless negósiu hotspot bele determina tempu bazeia (durasaun kona-ba uzu tempu) no númeru uzuáriu (volume bazeia) nuneʼe rede ne ' ebé funsiona estavel ho bandwidth restrisaun ba kada uzuáriu.           Peskijador dalasia ho naran (Muhammad Mahfud Abdul Ghoni 2013) Perancangan Manajemen User Pada Hotspot Menggunakan Mikrotik Resultado Husi metodu hirak ne'e ida dezeñu jestaun uzuáriu kria mak ne ' ebé mak presiza hotspots komersiál. Ekipamentu ne ' ebé presiza iha estudu ne'e jerente prokurasaun no uzuáriu. Dezeñu ida-ne'e uzuáriu jestaun ministeriu obras publika iha Dcinnamons hotspot bele goza sira-nia asesu ba internet direta bainhira rejistu tiha ona katak kliente la hein kleur liu. Sistema ida-ne'e mós sei deactivate kliente sira ne ' ebé iha hakotu ona ativu no bele fó asesu ba internet tuir uzu opiniaun.  Peskijador dalasanulu ho naran (Nuzulil Hidayat 2016 )Perancangan Dan Implementasi Jaringan Hotspot Untuk Akses Internet Di Smk Asta Mitra Purwodadi.Resultado Rezultadu husi estudu ida ne'e mak konsepsaun no halo hotspot rede servisu foun sira ne ' ebé mak iha intensaun atu fasilita internet uzuáriu iha Asta Mitra Purwodadi Eskola Vokasional iha asesu ba rede internet liuhosi rede hotspots ne ' ebé ne'e uza ona. Hotspot rede-servisu sira halo nuneʼe rede internet bele hetan asesu ba la ' ós de'it iha laboratóriu nian ka iha sala ne'e, no uza cables de'it, maibé ida-neʼe katak uzuáriu bele hetan asesu ba internet husi liur iha salaun no uza gadged privadu. Desig nian
            Peskijador sanulu resin-ida ho naran (Mateus Dhias Adhi Nugraha 2015) Implementasi Hotspot Server Mikrotik Untuk Kafe Resultado sistema dezenvolvimentu metodu ne ' ebé uza haʼu mak rede dezenvolvimentu siklu moris (NDLC) métodu tanba tuir objetu ida computer kontínua rede konfigurasaun ne ' ebé inklui análize konsepsaun, prototype simulation, implementasaun monitorizasaun no jestaun.      
Peskijador sanulu resin-rua ho naran (Helmi Arta Ginanjar 2016) Analisis Dan Perancangan Jaringan Hotspot Server Berbasis Mikrotik Di Gedung Sekolah Smp Negeri 21 Semarang ,Resultado Hasil dari skripsi in adalah semua jaringan komputer yang dapat dimanajemen dengan menggunakan mikrotik. Pembagian Bandwidth internet dengan mikrotik memberikan efisiensi pemakaian bandwidth internet.
   Peskijador sanulu resin-tolu ho naran (Riska Ari Septiana 2016) Penerapan Manajemen User Dan Group Pada Hotspot Menggunakan Radiusdesk Resultadu husi sistema teste sira administradór bele kontrola no jere bandwidth uzuáriu. Aleinde ne'e, autora ne'e mós hatutan tán sistema ida atu reset hotspot uzuáriu passwords uza email. Iha sistema ida ne'e, uzuáriu sira-ne ' ebé haluha password ne'e sei hetan ligasaun ida atu muda ba password independente.
Peskijador sanulu resin-haat (Antonius Windy Purwanto 2014) ho nia titulu Analisis Internal Wireless Roaming Pada Jarigan Hotspot ,Resultadohateten katak iha era globaliazasaun dezenvolvimentu ba teknolojia informasaun no mudansa telekomunikasaun makaas tebes. Mudansa teknolojia informasaun ne’ebé akontese iha parte komputadór maka rede komputador. Eskola pre-secundaria Sumberlawang sala hotu-hotu kuaze iha hotu komputador maibe entre komputador ida ho sira seluk sidauk iha koneksaun ba rede komputador
Liu husi pazina jurnal iha leten ne’ebé mak hala’o ona peskija kona ba rede hodi hetan resultadu ba sistema rede ne’ebé mak dezemvolve, ho maneira ou metodu oin-oin kona ba implementasaun rede nian, mak pekijador halo komparasaun mak hanesan tuir mai ne’e :
1.         Diferente ba fatin ne’ebé mak peskija sei halodezemvolve ba sistema rede refere.
2.         Diferente ba sistema rede ne’ebé mak hakerek nain sei dezemvolve, tamba hakerek nain sei halo deit rede hotspot server utiliza mikrotik router.

2.2   TARANA TEORIKAS

            Peskijador sei koalia kona-ba sub topiku ida ne’ebe mak sai hanesan ezemplo ba teoria ho definisaun ba elementu elementu ne’ebe ligadu ba topiku peskijador. 

2.2.1        Observasaun Jeral Konaba rede hotspot iha sentru joventude aileu  Utilize Mikrotik.

Baibain ita rona liafuan internet, dalaruma ita hanoin katak internet ne'e hanesan rede ne'ebe bo'ot kompostu husi komputador barak Ou ba ema ne'ebe uza internet baibain signifika hanesan browsing, chatting no seluk tan. Komprensaun ne'e hanesan díariu hali'is ne'ebé lalos. Tamba lolos ne'e hanesan koleksaun (kumpulan) husi redes ki'ik no bo'ot ne'ebe ligadu porakazu (secara) real- time ou kontinua iha mundo. Iha sistema rede ida, iha ne'ebe komputador hotu fahe dadus (data) no resources entre komputador ida no komputador seluk ho nune'e bele atinje efisiensia wainhira uja teknologia, persija tebes ekipamentu spesifiku no instalasaun impesoál (tertentu).

2.2.2        Defenisaun Rede (Jaringan)

Tuir lolos iha rede barak ne’ebé inklui iha Mundu ida ne’e,dalaruma uja Hardware no Software ne’ebé la hanesan. Ema ne’ebé uja rede iha hakarak tebes atu bele halo komunikasaun ho ema ne’ebé uja rede seluk, iha hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre rede nebe dalabarak la kompatibel no la hanesan konseptu rede komputador mosu iha fitan 1940 iha Amerika husi grupo riset Harvard University ne’ebe lidera husi professor H.aiken. Dalabarak atu uja metode refere sei presija  instrumentu ida ne’ebé naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta tradusaun ne’ebé presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebé halo ligasaun ne’e mak hanaran rede. 2.

2.3      Tipu Rede Komputador

Tuir (jejakwaktu.com) katak, Tipu barak iha rede komputador  nia laran, balun bazeia ba area, Topolojia tuir idak –idak nia funsaun. Ho rede ne’ebé iha bele halao ligasaun husi komputador ida ba komputador seluk.  Tan ne’e ita tenke estuda baze husi tipu rede hanesan tuir mai ne’e;

2.3.1  Personal Area Network (PAN)

Personalidade Area Rede (PAN) hanesan rede komputador ne’ebé transmite dadus entre ekipamentus privadu hanesan tablet, komputador, telefone, game console . PAN mos utiliza hodi halo komunikasaun entre ekipamentus privadu, tuir kompresaun hanesan komunikasaun  ho maneira interpersonalidade.




Figura 2.1. Personal Area Network  (PAN)

2.3.2        Local Area Network (LAN)

Local Area Network (LAN), sai hanesan rede komputador privadu ida ne’ebé iha area ida nia laran ka iha eskola ida nia laran ne’ebé ho medida to’o kilometro. Local Area Network (LAN) baibain uja atu halo ligasaun husi komputador privadu no Workstation husi kantor perusahaan ka kompanha ida nia laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebe hanesan printer) no bele troka informasaun ho diak.
Figura 2.2. Local Area Network (LAN)

2.3.3        Metropolitan Area Network (MAN)

Metropolitan Area Network (MAN), ne’e nia base sei uja liu versaun LAN ne’ebé ho kapasidade boot no enjeralmente uja teknologia hanesan ho LAN. MAN bele inklui iha kantor sira no kompanya ne’ebé besik malu nune mos sidade, no atu bele explora presijasaun privadu (setor privadu) ka jeral. MAN forsa apoiu dadus no lian, no bele mós halo ligasaun ho rede kabel televisaun. 
Figura 2.3. Metropolitan Area Network (MAN)

2.3.4        Wide Area Network (WAN)

Wide Area Network (WAN), atu alkansa inklui iha area geografia ne’ebé luan, dalabarak inklui iha Nasaun no bele mós iha ilha. WAN konsiste husi konjuntu Mesin sira ne’ebé iha objetivu atu halao program (aplikasaun) husi usada.

Figura 2.4.Metropolitan Area Network (MAN)

2.3.5     Rede La Ho Kabel (Wireless)

Rede la ho Kabel (Wireless) sai hanesan solusaun ida ba iha komunikasaun ne’ebé labele halo husi rede ne’ebé uja kabel. Tamba dalaruma ema ne’ebé hakarak simu informsaun ka halo komunikasaun apesar ita iha kareta leten ka iha aviaun leten, maka absoluta sei presija Rede nebe la uja kabel (Wireless) tamba koneksaun rede la posivel atu liga iha kareta leten ka iha aviaun leten. Tan ne’e agora dadaun rede la uja kabel barak mak uja servisu diak satelit no forsa fo kapasidade asesu lais liu ne’ebe kompara ho rede uja kabel. FTP (File Transfer Protocol) FTP (File Transfer Protocol) ne’ebé sai reprejenta hanesan rede estandar ne’ebe bele uja atu manipula, troka ka fahe file liu husi rede ida ho basiku TCP/IP. FTP halo iha arsitektur Client – Server. No explora koneksaun no kontrola dadus aparte entre aplikasaun Clinete no Server. FPT mos dalabarak uja ba iha komponente aplikasaun atu otomatika tranfere atu halo funsaun ba iha programa internal.

2.4      Topolojia Rede

Tuir matenek nain Setiawan (2003, p162:23) Topology rede ne'e hanesan téknika ba connecting computer ida ho computer seluk ne ' ebé assembles ba computer ida rede sira, bainhira uza rede topologies ne'e bazeia ba kustu, dadus asesu lalais, tamañu no nivel ligasaun sira-ne ' ebé sei afeta kualidade no efikásia husi rede.Ligasaun iha rede komputador depende liu ba tipu aplikasaun ne’ebe mak sira uza. Topolojia iha tipu oin-oin mak hanesan topolojia Star,Bus,Ring.

2.4.1  Topolojia Star

Dalan ida atu estabelese ligasaun entre komputadór ida ho komputadór seluk atu nune'e sira bele forma rede servisu sira iha forma fitun neʼe. Ligasaun cables hotu-hotu atu sai hanesan ba pontu prinsipál ida. Pontu ida-ne'e normalmente uza Sentru ka Switch ida. Topology fitun ne ' ebé mak forma topology rede ne ' ebé iha forma konverjénsia husi node médiu-altu ba ida-idak node ka uzuáriu. Rede fitun topology inklui topology rede ho kustu médiu.
1.      Vantajen :
a.         Failansu iha komputador ida sei la impaktu ba rede komputador.
b.        Nivel seguranca a’as.
c.       Fasil atu deskobre failansu sira.
Desvantajen
a.       Hub mak sai hanesan elementu ida ne’ebe importante tanba Hub mak sai hanesan sentru ba komtrulo.
b.      rede bazeia ba sentru estalasaun.
c.       kustu karun/boot liu.



Figura 2.5.topoloji (STAR)

2.4.2  Topology Bus

topology Bus mak topology ida nia transmisaun meius komunikasaun sosiál uza ótika ne ' ebé de'it ka ótika ne ' ebé sentrál ida ne'ebe liga kliente no server. Ida ne'e topology bus uza BNC okos no iha parte ii iha ponta tenke fó terminator ida. Topology ida ne'e mak buat neʼebé simples no fásil trata ho, maibé iha momentu ne ' ebé barak ona husik ona tanba iha parte hakur dadus no se iha node ida ne ' ebé mak estraga depois rede tomak la bele funsiona.
Vantajen
a.      Kustu instalasaun baratu liu tamba usa kabel ituan deit
b.      .Aumenta client/workstation bele halo kamaan bba rede.
c.      topolojia ne’ebe simples no fasil ba aplikasaun atu halo prosesu ba rede.
Desvantajen
a.       karik entre kabel  ida kotu ou hetan problema ida topolojia bus rede sei fo influensia ba komputador sira seluk no workstation client.
b.      prosesu sending (haruka) no  receiving (simu) dadus ladun efisien,babain dalan barak akontese dadus soke malu ho topolojia ne’e.
c.       iha topolojia ida ne’e difisil atu desenvolve.




Figura 2.6. topolojia (BUS)

2.4.3        Topologi Ring

Topology kadeli hanesan rede ida ne ' ebé nia investimentu mak oin-oin ida-idak mak liga ba pontu nian sira seluk rua tan neʼe, nia bele forma sírkulu laran dalan ida-ne ' ebé hanesan kontente kadeli (kadeli).
Vantajen
a)      iha ninia performa ne’ebe diak liu topolojia bus.
b)      fasil atu implementasi.
c)      fasil konfigurasi no halo instalasaun ba perankat seluk.
d)     kustu instalasaun baratu.
Desvantajen
a)      enerjia komunikasaun iha topolojia ida ne’e valorija husi total protu ou node ne’ebe barak
b)      troubleshoothing ita bele dehan difisil.
c)      koneksaun entre ida kotu, no influensia mos koneksaun sira seluk.
d)     iha topolojian ne’e baibain akontese ho nia collision ( tabrak data ).

Figura 2.7.topolojia (RING)

2.4.4        Topolojia Mesh

Topolojia Mesh hanesan topolojia ne’ebé uza ba rute barak. Rede iha   topolojia ne’e uza kabu ida nune nia prosesu haruka dadus efisiente liu duke uza switch ho hub.
1.      Vantajen Topolojia Mesh
a)      Bandwidth nia limitasaun boot tebes.
b)      Seguransa dadus iha topolojia diak.
c)      Laiha arus dadus soke malu iha rute nia laran.
2.      Desvantajen Topolojia Mesh.
a)      Presiza kabu barak.
b)      Kustu instalasaun topolojia mesh karun tamba uza kabu barak
c)     
Susar bainhira halo instalasaun

                                             Figura 2.8. Topolojia Mesh       

2.4.5        Topolojia Tree

Topolojia tree ou topolojia ai-hun hanesan rezultadu konjuntu husi topolojia star.Topolojia tree normalmente utiliza interkoneksaun entre hirarkia ho sentru ne’ebé lahanesan.
1.      Vantajen husi Topolojia Tree
a.       Fasil implementa sai topolojia rede ne’ebé boot.
b.      Uza kabu ne’ebé barak  nuné kustu instalasaun karun.
c.       Kabu backbone hanesan sentru husi topolojia ne’e.
d.      Karik komputador husi bagian atas failla, maka komputador bagian bawah  sei  failla hotu.

2.5      Defenisaun Hostpot

Hotspot mak (rede Wi-Fi) ida forma hodi utilizasaun di'ak liu husi teknolojia Wireless LAN iha fatin públiku hanesan parke, biblioteka, restaurante ka aeroportu. Hotspot mos hanesan fatin fisiku ida ema bele hetan asesu ba Internet, normalmente uza tekonolojia rede Wi-Fi no liu husi wireless lokal área network (Wireless WLAN), uza routers ne’ebé mak iha ligasaun ba internet prestadór servisu (Prestadór Servisu Internet, abbreviated ISP). Tuir matenek na’in ko’alia kona ba hotspot mak tuir mai ne’e:

1.      Ho sistema foun hanesan RT/RW Líkidu hotspot sistema iha Delta Líkidu, ida-neʼe bele fó satisfasaun no sente kmaan tanba ba kliente sira ne’ebé hakarak fasil asesu ba internet la mai iha internet kafe, atu sira bele goza sira-nia asesu ba internet. (Fajar Nur Cahyo, 2014)

2.      RT/RW Net hotspot sistem yang dihasilkan di Delta Net belum mencakup area yang luas yaitu masih di jarak 20 sampai 150 meter. (Wahana, 2010)

2.6      Mikrotik

Mikrotik RouterOS mai husi lian Latvia katak Mikrotiks ne’ebe ho signifika mak “Network ki’ik”. Mikrotik iha motto ida ne’ebe mak “routing the word” ne’ebe hari iha tina 1995 atu dezemvolve router no Sistema ISP ho Wireless. Iha tinan 1997 kria Software ne’ebe ho Sistema RouterOS atu oferese ba estabilidade ne’ebe luan, kontrolu, nofleksibilidade ba tipu interface dadus hotu-hotu no routing. Iha tinan 2002 mikrotik kria tan hardware ne’ebe iha kapasidade hanesan makina router no ninia marka ho naran RouterBoard. RouterBoard hanesan hardware ida ne’ebe dezenu husi mikrotik. RouterBoard iha modelu seri noiha interface ne’ebe tuir nia nesesidade no utilija RouterOS sai hanesan software/sistema operasaun. Tuir matenek na’in ko’alia kona ba Server mak tuir mai ne’e:
1.         MikroTik RouterOS mak sistema operasaun ida ne’ebé dezeña espesifikamente ba rede routers. Uza sistema operasaun ida ne'e, bele halo ba router husi computer ida. Ba nasaun, kona-ba solusaun ne’ebé MikroTik ISP util tebetebes ka empreza ki'ik sira ne ' ebé hakarak tama iha internet. Maske iha ona barak hanesan devices disponivel atu router NAT, MikroTik mak solusaun di'ak liu iha kondisaun ne ' ebé oin-oin kona-ba uza komputadór no instalasaun. (Chess no Herlambang L, 2008).
2.         Routermak komponente rede ida ne’ebe utiliza no atu halo ligasaun ba rede (network). Durante husi fonte teknolojia informasaun no mos atu hala’o prosesu ka organiza sinais lina dadus nebe iha rede ida nia laran ho formal Mikrotik Indonesia (Mikrotik Indonesia, 2014

2.6.1        Funsaun Mikrotik

Sistema operasaun ne’e iha funsaun prisipal mak hanesan router Network, alende ne’e, mikrotik iha mos funsaun seluk ne’ebe importante hodi ezekuta/menjalankan aplikasaun oin-oin, mak hanesan:
1.      Aplikasaun bandwith manajemen
Aplikasaun ne’ebe hatudu kapasidade data hira mak konsege router ultrapassa hodi halo koneksaun ho interface/perangkat internet seluk. Mikrotik iha funssaun hodi jere kapasidades asesu refere no hare trafiku velosidade/bandwith rede nian.
2.      Aplikasaun Firewall
Funsaun firewall mak hanesan atu proteja rede no komputador ne’ebe involve direita ho rede refere. Mikrotik router iha kapasidade hodi halo konfigurasaun ba firewall rede ita boot nian, nune’e ita bele hatene ne’ebe mak tama iha rede no ne’ebe mak perigu ba rede iha komputador ita nian.
3.      Aplikasaun WIFI
Hanesan ita hotu hatene, WIFI agora barak tebes mak sirkula iha ita nian let. Maibe, atu regula se deit mak bele asesu ba rede WIFI refere, tenki iha Sistema Operasaun hodi regulariza. Router Mikrotik iha kapasidade refere.
4.      Sistema Hotspot
Sistema hotspot ninian funsaun hanesan mós ho WIFI. Hotspot inklinadu liu ba fatin ne’ebe iha WIFI. Ho utiliza Router Mikrotik, nune’e ita boot sei asesu WIFI husi laptop ou Gadget la uja fiu/kabel.

2.6.2        Historia Mikrotik

            Tuir matenek na’in ho naran Athaila (2013:18-19), MikrotikRouterOS, mai husi empreza ki ' ik ida ne’ebé nia edifisiu harí iha Latvia, besik ho Rússia. Kriasaun husi John Trully no Arnis Riekstins. John Trully hanesan sidadaun ida husi Amerika ne’ebé sai hanesan imigrasi iha Latvia. Iha Latvia nia hasoru malu ho Arnis, ne’ebe Lisensiatura husi Fízika no Mekániku iha Tinan 1995. John no Arnis hahu me-routing iha mundu iha 1996 (misaun Mikrotik mak mer-routing iha mundo). Hahú ho Linux no teknolojia MS-DOS kombinadu ho teknolojia Wireless LAN (WLAN) AERONET ho velosidade 2 Mbps iha Moldova, nasaun viziñu sira iha Latvia, entaun, serví kliente foun na’in lima iha Latvia.  Prinsípiu báziku sira nian ne’e la halo wireless ISP (W-ISP), maibé programa roteador ida ne’ebé mak ema bele fiar no bele akontese ona iha mundu. Latvia mak hanesan fatin experimento ida ne’ebé John no Arnis, tanba oras ne’e sira ajuda ona nasaun sira seluk hanesan mos nasaun Srilanka.


2.7      Tipu­-Tipu Mikrotik

Tipu Mikrotik fahe ba parte 2 mak hanesan RouterOS no Mikrotik RouterBoard, ne’ebé sei esplika hanesan tuir mai ne’e:

2.7.1        Mikrotik routerOS (Operasi Sistem)

            Mikrotik router OS (operasi system ) nudar sistema operasaun ou software ne’ebe bele uza hodi sai nudar komputador no hodi sai router netword ne’ebe konfiavel , Inklue karakteristika oin-oin ne’ebe halo husi IP netword no rede wireless, serbe atu uza husi ISP (internet service provider) no provider ba hotspot. Ba instalasaun mikrotik lapresiza na fatin software adisional ka  komponente adisional sira  seluk.
a.      Vantazen Mikrotik RouterOS
                    Mikrotik ne’ebé hari’í ho LINUX principal tebes ne’ebé hamosu produto router, baratu liu duke router seluk hanesan Cisco. Iha termus ba operasaun Mikrotik pertained friendly no winbox mak fatin ne’ebé instalasaun administrador seluk. MirotikRouterOS bele mós identifika Ethernet kartaun (LAN  KARTAUN) oi-oin husi fornesedores oi-oin ne’ebé eziste ona.
b.      Desvantazen Mikrotik RouterOS
                                Mikrotik fo sertifikasaun, maibé  sertifikasaun ho naran sei menus liu fornesedores router sira seluk hanesan cisco ne’ebé iha ona koñesidu internasionalmente. Bele ladun di’ak atu atende rede ne’ebé boot, tamba ninia kbiit hardware ne’ebé menus apoiu hanesan Cisco.


2.7.2     Mikrotik Router Board

            Mikrotik router board ne’e integra produtu ba mikrotik. Routerboard mini-pc ida ne’ebe integradu  hirak ne’e tamba ida placa prosessador nian ida, RAM (read only memory) , ROM (random access memory)no memoria flask.Router board uza routerOS sistema ne’ebe serve nu’udar roteador ba rede , no management bandwidth proxy servidor, DHCP (dynamic  host configuration protocol), DNS (domain name system) server no mos bele sai nu’udar hotspot servidor.
a.       Vantagen husi MikrotikOs
            MicrotikOS hanesan fasilidade ida ne’ebe hafasil ita atu jere internet ba kliente sira hotu atu utiliza no hasafil cliente sira utiliza internet ho diak no la iha failansu ba utilizasaun internet.
b.      Dezvantagen husi MikrotikOS
                    MikrotikOS hanesan sistema operasaun ida nebe utiliza PC sai hanesan komponente ba router ho ida ne’e mikrotikOS bele fo risku ba ita nia PC bainhira ita halao instalasaun ba ita nia PC.

2.7.3        Fitur-Fitur Mikrotik

            Tuir mai fitur –fitur husi komputer
1.      Penanganan protocolo TCP/IP (transmission control protocol/internet protocol):
a)      Firewall no NAT (netword address translation )
b)      Routing –Static routing
c)      Data rate management
d)     Hotspot
e)      Point-to-point tunneling protocosl
f)       Simple tunnels
g)      Ipsec
h)      Web proxy
i)        Caching DNS (domain name system) clientz
j)        DHCP(dynamic host configuration protocol)
k)      Universal client
l)        VRRP (virtual router redundancy protocol)
m)    NTP (network time protocol)
n)      Monitoring accounting
o)      SNMP (simple network management protocol)
p)      MNDP (mikrotik neighbor discovery protocol
2.    layar 2 konektivitas
a)      Wireless
b)      Bridge
c)      Virtual LAN (local area network)
d)     Synchronous
e)      ISDN (integrated services digital network)
f)       SDSL (symmetric digital subscriber line)

2.8      Defenisaun RouterOS

RouterOS nu’udar Sistema Operasaun ida bazeia ba Unix ida ne’ebé mak bele halo PC ida iha funsaun hanesan Router, Firewall, Ponte, HotSpot, Server Prokurasaun, Bandwidth Jestaun oin-oin server no funsaun sira seluk. La hanesan ho OS seluk, RouterOS apoia tipu oin-oin Driver hardware no seluk hardware ne’ebé la apoia RouterOS, entaun ita la bele aumenta/instalasaun driver adisionál hanesan Sistema Operasaun.
1.         Router pesoal hardware ida ne'ebé mak uza hodi habelar ka fahe deit. Pesoal router ida mak responsabiliza atu hadau, amplifying no fahe deit Router mak hanesan pesoal ida ne'ebé sei skip IP pakote iha rede ida ba rede ida seluk, ne'ebé uza métodu atu rezolve no protokolu atu skip pakote dadus. (Dwi Febrian Handriyanto, 2009)
            2.  Router mak hardware kona-ba funsaun rede komputer ida iha prosesu Routing atu determina dalan ne'ebé mak aprova ona pakote dadus husi komputer haruka ba computer montante nian.Router bele fahe rede ida ne'ebé boot ba subnetworks oin-oin, (Putu  Agus, 2014)

2.8.1        Funsaun Router

Funsaun router atu fahe ou halo distribuisaun IP address,uja hanesan Statis, DHCP, ou Dynamic Host konfigurasaun protokolu ba iha komputador hotu-hotu ne’ebé maka koneksaun ho router refere. Ho prezensa IP address ne’ebe maka fahe ou distribui husi router refere, ba komputadorr idak-idak,iha koneksaun ba malu no halo komunikasaun, iha rede LAN ou Internet. Funsaun router atu halo ligasaun entre rede rua ou liu husi rua, halo distribuisaun dadus husi rede ida ba rede seluk. Router diferente ho switch, hanesan sasan ida atu halo ligasaun enter sasan ida ho sasan seluk, atu hari Locan Area Network (LAN) ida. Ida ne’e hanesan ilustrasaun diferente funsaun husi Router no Switch. Switch hanesa dalan ida no Router hanesan sasan ida halo ligasaun entre dalan refere.

1        Maneira Serbisu Husi Router
Router serbisu ho sistema distribuisaun dadus ne’ebé maka hanaran routing. Ho tekniku routing ida ne’e, router bele defini ou bele hatene objetivu distribuisaun dadus ou informasaun ne’ebé maka distribui inklui iha rede ne’ebé hanesan ou lahanesan. Sekuandu dadus ou informasaun ne’ebé maka distribui, liu husi rede ne’ebé maka diferente otomatikamente nia sei distribui ba iha objective iha ona. Dezenha iha leten ne’e maka ezemplu maneira serbisu husi router ninian, ne’ebé maka kompostu husi network rua ne’ebé maka halo ligausaun iha ruter ida nia laran. Network iha sorin karuk ne’ebé maka halo ligasaun ho port primeiru router ninia IP addres mak 192.168.1.0, no mos network parte liman los nian, ne’ebé halo ligasaun ho port sigundu ninia IP address 192.155.2.0. Komputador A distribui dadus ida ba iha komputador C, router labele kontinua distribui dadus refere ba iha komputador seluk ou ba rede seluk. Komptador F distribui dadus ida ba computer E, router
labele kontinua distribui dadus refere ba iha rede seluk. Sekuando koputador F halo distribusaun dadus ba iha komputador B, router bele kontinua distribui dadus refere ba iha komputador B.
2.      Router Iha Nia Forsa Rasik Mak Hanesan
a)      Router bele halo introdusaun iha LAN no internet
b)      Bele aruma aliran dadus ne’ebé akontese entre topologia rede liner BUS no START
c)      Bele aruma aliran dadus no liu husi fiu fiber optiku, fiu coaxial, ou fiu twisted pair.
d)     Bele buka diresaun alternative atu manda dadus liu husi internet.
e)      Bele aruma diresaun rede ho efisienti no mos bele aruma dadus ne’ebe distribui entre protokolu rua.

2.9      Material No Ekipamentu Rede

1.      Network interface card

Netword interface card (NIC) katak plaka ida ne’ebe nia funsaun hannesan fonte husi komputador ida iha rede komputador seluk, servisu NIC  atu halo trnsferensia iha rede komputador.
 


Figura 2.9.network interface card (NIC

2.      Modem

Modem uza hodi halo koneksaun ba rede LAN no INTERNET no modem halao nia servisu atu muda data digital sai ba data analog atu nune’e ita ema bele komprennde.
           
Figura 2.10. modem

3.      Router Mikrotik

Funsaun atu halo koneksaun rede ida rede seluk no hili lina ne’ebe diak atu haruka pakote dadus bazeia ba enderesu IP iha peskiza ida ne’e sei uza Router Board mikrotik
        
Fugura 2.11. Router Board

4.      TangCrimping

Tang crimping hanesan equipamentu ne’ebe uza hodi crimping RJ-45 ne’ebe monta kabel UTP  ho los.Funsaun tang crimping tool mak hanesan.
a.       Uza hodi tesi kabel
b.      Uza hodi kore kabel
c.      
Uza crimping RJ-45
Figura 2.12.Tang Crimping

5.      Tester

Tester hanesan material hodi teste kabel ,maibe nia ho nia espesifikasi rasik atu teste kabel LAN (kabel UTP) tamba tester nia bantuk konektor ne’ebe mak haktuir ona , LAN tester uza hodi cek  sambungan kabel ho los. 


Figura 2.13. Tester

6.      KnektorRJ-45

Konektor RJ-45 hanesan konektor ne’ebe hodi monta kabel-kabel UTP. RJ-45 ita bele dehan katak ulun husi kabel rede nian no liu husi kabel RJ-45 ida ne’e it abele halo koneksaun ba port rede nian ne’ebe mak iha ona komputador no equipamentu seluk , no RJ-45 hanesan kabel Ethernal ne’ebe it abele uza iha topolojia rede komputador LAN ou tipe rede komputador seluk.
 




Figura 2.14. Knektor RJ-45

7.      TipuFiu

Normalmente tipu fiu iha haat (4) mak hanesan kabu koaxial kabu unshtelded twisted pair (UTP), kabu fibar optika, maibe tipu kabu ne’be hakerek nain utiliza iha peskiza ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e;
Kabu unshtielded Twisted pair.
Kabu twisted pair hanesan media transmisaun ida ne’ebe uza atu halo ligasaun entre komputador ida ho komputador seluk ho utiliza port RJ45.
 



Figura 2.15. fiu
a.       FIU UTP
Fiu UTP (Unshielded Twisted Pair) hanesan fiu ne’ebe mak halo ligasaun entre komputador ekipamentu rede nian (hub no switch).Fiu UTP mos hanesan fiu ne’ebe mak famoju iha momentu uza hodi halo rede komputador.Kabu   UTP fahe ba parte rua mak hanesan tuir mai ne’e:
a.      Straight Cable
1.      Mutin  – Orange
2.      Orange
3.      Mutin  – Ajul
4.      Matak
5.      Mutin  – Matak
6.      Ajul
7.      Mutin  – Cokolate
8.     
Cokolate
Figura 2.16 Straight Cable
b.      Fiu Cross
Fiu ho kombinasaun ida ne’e atu halo koneksaun peer to peer entre ekipamentu ne’ebe mak hanesan. Ezemplu husi komputador ba komputador, husi switch ba switches no seluk tan.(ANDY, 2008)
Estrutura monta korfiu Cross:
1.      Mutin - Ajul
2.      Ajul
3.      Mutin  -Orange
4.      Matak
5.      Mutin -Matak
6.      Orange
7.      Mutin - Cokolate
8.     
Cokolate
Figura 2.17 Fiu Cros

8.      Aplikasaun winbox

Aplikasaun winbox hanesan aplikasaun ki’ik ne’ebe bele uza sai hanesan administrator mokrotik routerOS nian no lalais liu ho ninia tampilan GUI winbox mos ita bele uza iha Sistema operasaaunn linux , Mac Os no windows funsaun husi winbox mak hanesan:
a.       Settinng mikrotik router ho ninia mode GUI
b.      Setting bandwith rede internet nian
c.       Halo blokiadu ba website situs
d.      Fasil atu halo servisu
 


Fugura 2.18. winbox

9.      Microsoft Visio

Microsoft visio hanesan programa aplikasaun ba komputador nian ne’ebe mak sempre uza atu halo diagrama, flowchart no skema rede ne’ebe mak produs husi Microsoft Corporation. Aplikasaun ne’e uza grafiku vector atu halo diagram sira.



Figura 2.19.Office Visio

10.  Mozila

Tuir referensia husi Triistiani atasan(2016) definisaun husi mozila katak
mozilla firefox mak software ne’ebé modernu iha mundo globalizasaun ida ne’e uza hodi asesu internet ho nia prosesu ne’ebé lais no simples, utilizador internet barak liu mak uza software refere. Mozilla firefox horiuluk kedas hanaran phoe
 






Figura 2.20. mozila firefox

11.  Internet

           Tuir matenek nain lani sidharta (1996) hateten katak “internet adalah interkoneksi antara jaringan komputer namun internet harus dipandang sebagai suber daya informasi “ ,Husi teoria ne’e interpreta  katak internet hanesan rede interkoneksaun ne’ebe liga komputador sira iha mundu tomak hodi fornese informasaun ba malu.
           Definisaun internet,Internet interligasaunn rede ka rede nivel mundial nian ida ne’ebe hamosu interligasaun ho komputadores utilza protokolu internet nian hanesan protokolu ba enderesu http no porta 80,internet ohin loron sai dominante iha sector hotu-hotu hanesan meius ba  peskiza nian ne’ebe ohin loron liu husi googleengineria bele hetan informasaun barak tebes,internet hanesan rede local ida ka ita bele bolu hanesan pilar ida ho naran LAN ho lian Ingles ( Local Area Netword ) ne’ebe  estabelese liu husi protocol  TCP IP , rede local ka rede ne’ebe ho dimensaun , la dun boot, Internet ohin loron nia funsaun signifikante tebes ba iha instituisaun , governo, empresa ka sociadade civil.

2.10            Definisaun Protokolu

            Tuir matenek nian steike (2003) hateten katak protocoladalah agar dapat saling berkomunikasi satu sama lain,komputer-komputer yang terhubung dalan suatu jaringan harus mempunya satu set peraturan yang sama.Protokolu atu halo koneksaun ba komputer ida  ba ida seluk atu halo komuikasaun, komputador sira ne’ebe iha rede nia laran tenki iha regulasaun ne’ebe hanesan .

2.10.1    Funsaun IP Address

1.      IP Address hodi utiliza hanesan instrumenntu idenntifikadu host ka utilizador ba rede komputador.Funsaunne’e hodi komparasaun hannesan ema nian naran sai hanesan metodo ruma hodi konese ema ne’ebe maka se.Iha rede komputador mos validu ba buat ne’ebe hanesan maka fatin IP Address ne’ebe uniku tuir mai sei utiliza hodi konese komputador ka device ruma iha rede komputador.
2.      IP Address hodi utiliza hannesan fatin lokasaun rede komputador.
Funsaun ne’e hodi komparasaun hanesan fatin uma ida ne’ebe indika lokasaun ita hela ba.Hodi fasilita transformador pakote dadus , maka IP Address akomoda informasaun informasaun ne’ebe iha ba.iha rute ne’ebe tenki liu husi orden dadus bele to’o ba iha komputador ne’ebe objektivu atu haruka ba.
3.      Tipu IP Address
1.      IP versi 4 (IPv4)
            Internet protocol versaun 4 ka IPv4 konstitui husi 32-bit no bele akomoda bele liu husi 4-292,967,296 host iha mundu tomak.Hanesan exemplu maka 172,146,80,100, se host iha mundu tomak liu numeru 4.294,976,296 maka tenki halo IPv6.
2.      IP versi 6 (IPv6)
            IP versi 6 (IPv6) ne’ebe kria hodi responde duvidas sei bele IPv4 ne’ebe so utiliza 32 bit hodi akomoda IP Address iha mundu , kontinua barak maka utiliza rede internet husi loron ba loron iha mundu IPv6 versaun 128 bit kriadu . ho forsa ne’ebe dok liu bo’ot husi IPv4 ho valor sei bele prepara IP Addressba utilizador rede internet hotu iha mundu ne’ebe kontinua loron ba loron kontinua barak.
            Internet protocol versaun 6 ka IPv6 ne’e hahu husi 128 bit IP ne’e dala 4 husi IPv4,maibe total host ne’ebe bele akomoda laos dala 4 husi 4.294.967.296 seluk husi ne’e  4.294.967.296 deviza (pangkat) 4,
maka resultadu 340.282.366.920.938.463.463.374.607.431.768.211.456

4.      Divisaun Klase IP Address
            IP Address versaun 4  hahu ho 4 octet,valor 1 octet maka 255. Tamba iha octetmaka total IP Address barak hanesan ne’e tenki fahe ba utilizador rede internet iha mundu.Atu hafasil prosesu divisaun ne’e IP Address tenke iha grupu iha klase-klase.
            IP Address kompostu husi klase lima ,maka hanesan A,B,C,D no E.nia diferensia ne’e ho lokasaun ba medida no total .IP Address Klass A rede.IP Address klase B hodi utiliza ba rede ho medida bot no naton.IP Address klase C hodi fahe rede ne’ebe barak maibe rede ida –idak iha element ne’ebe oituan ,IP Address klase D no E mos iha difinisaun ,maibe la utiliza iha utilizasaun normal , klase D ba sorte fahe rede multicast,no E ba Eksperimental.
            Divisaun klase-klase IP Address hahu ho parte rua maka Netword ID no Host husi meus IP Address kada IP Address sempre konstitui parseiru netword ID  noHost ID.komputador ida-idak ba router ruma iha rede Host ID  ne’e tenki uniku no tenki diferensia ho komputador seluk.
Klase A
Format : 0network.host.host.host. (n= Net ID ,h Host ID )
Bit primeiru
Net ID naruk : 8 bit ( 1 oktet)
Host ID naruk : 24 bit ( 3 oktet )
Oktet primeiru : 0 – 127
Range IP Address : 1.xxx.xxx.xxx. to’o 126 xxx.xxx.xxx ( 0 no 127 sei reserve )
Total Netword : 126
Total IP Address : 16.777.214
            IP klase A ba oituan rede host ne’ebe maka barak .meus hodi le IP Address klase A exemplu 113.46.5.6 ne’e maka netword ID : 113,Host ID = 46.5.6.
Klase B
Format : 10netword.netword.host.host ( n = Net ID ,  h = Host ID)
 2 bit primeiru :10
Net ID naruk : 16 bit (2 oktet)
Host Id naruk : 16 bit (2 oktet)
Octet primeiru : 128  - 191
Range IP Address : 128.0.0.xxx to’o 191.255.xxx.xxx
Total netword  : 16.384
Total IP Address :65.534
            Babain utiliza ba rede boot no ki’ik. Bit rua primeiru sempre  maka  10.16 bit tuir mai , netword IP klase B hetan akomoda kuase host  65000.
Klase C
Format : 110network.network.network.host. (  n = Net .ID , h = Host ID )
3 bit primeiru : 110
Net bit naruk : 24 bit (3 oktet)
Host bit naruk : 8 bit (1 0ktet)
Octet primeiru : 192 – 223
Range IP Address : 192.0.0.xxx to’o 255.255.255.xxx
Total network : 2.097.152
Total IP Address : 254
             Host IP maka 8 bit iha ikus ,hoIP klase C.hetan modelu kuase network milaun 2 ne’ebe ida-idak iha 256 IP Address bit tolu  primeiru IP Address klase C sempre 111 ho 21 bit tuir mai . Host ID maka 8 bit iha ikus .
Klase D
Format : 111multicast.multicast.multicast.multicast
 4 bit primeiru 1110
Bitmulticast  : 28 bit
Byte inisial : 224 – 247
            Klase ida ne’e utiliza hodi presisa multicasting 4 bit primeiru 1110 bit bit tuir mai aranja serve presisa grupo multicast ne’ebe utiliza IP Address ne’e multicasting la konese bit netword ho bit host.
Klase E
Format: 1111rrr rrrrrrr.rrrrrrr
4 bit primeiru: 1111
Byte inisial: 248 – 255
Klase E hanesan espasu fatin ne’ebe sai reserve hodi presisa eksperimental.
5.      IP Static
IP Static hanesan ip ne’ebe sei mantein ho meius manual no sei la muda .Ip static baibain utiliza iha rede local ,ip static ne’e halo setting ba router atu bele fasil atu konese no fasil atu hanoin.ip static ne’e barak maka sei utiliza husi ISP ( Internet Service Provider) particular iha fatin servisu agora.
Vantagen husi ip static ne’e mak hetan konese kliente ho fasil no konese kliente ne’ebe iha bandwith boot no bandwith naton , no nia desvantagen maka ip xoke malu , ip ne’e dalaruma xoke malu tamba komunikasaun iha momentu instalasaun foun no karik ip address ne’ebe ita setting maneira manual ne’e hanesan ho kliente ne’ebe seluk maka internet labele lao.
6.      Ip Dinamic
Ip dynamic hanesan ip ne’ebe la permanente iha mudansa komforme baa tempo ne’ebe imprestadu.Ip dynamic ne’e , ne’ebe hetan husi router utilizado DHCP (Dynamic Host Configuration protocol) server ip static hodi utiliza hanesan internet no ip dymanic hodi utiliza hanesan ip ne’ebe imprestadu ba komputador atu koneksaun ho internet . ip dynamic ne’e iha limitasaun tempu no limitasaun ip address . Iha router ne’e iha DHCP (Dynamic Host Configuration protocol) server ne’ebe aluga ip address ba kliente ne’ebe hakarak ligasaun ho internet no tempu inpresta ne’e mos determinado ona hosi admin ne’ebe maneja rede.
No Ip Address ne’ebe fo impresta iha limitasaun ne’ebe determina ona husi DHCP (dynamic Host configuration prococol )server,Exemplo ip ne’ebe fo impresta hanesan 192.168.1.21 to’o 192.168.1.30 entaun kliente ne’ebe bele koneksaun ho deit kliente 10.Objectivu ip dynamic ne’e maka 192.168.1.21 – 192.168.1.30, se tempu impresta ip 192.168.1.21 remata ona maka kliente sei husu ip foun hanesan 192.168.1.22 no karik ip address ne’e refere ne’ebe utiliza hotu ona kliente ne’e refere xsai la hetan ip foun no labele halo koneksaun ba internet.
DHCP ( Dynamic Host Configuration protocol ), tuir matenek nain Cabik.(2013) katak DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol ) adalah protocol yang berbasis arstektur client server yang dipakai untuk menudahkan pengalokasian alamat Ip dalam satu jaringan (RFC 2131 dan RFC 213) (Cabik,2013).
Katak DHCP (dynmic host configuration protocol ) hanesan kriteria ida ne’ebe uza hodi halo fasil alamat IP hamutuk ba iha rede ida no mos sai sentru ba fatin IP sira hotu.
Protokulo tolu maka utiliza tiha ona atu fo alamat IP ( IPAddress ) ho meios dinamiku hanesan tuir mai:
1.      RARP (s/d 1985) utiliza ladun kleur
2.      BOOTP (1985 – 1993) bootstrap protocol.
3.      DHCP (Dynamic Host Configuration protocol) (1993 agora) ne;’e maka utiliza DHCP (Dynamic Host Configuration protocol ) ba primeiru to’o agora .
4.      No DHCP deit maka agora barak utiliza husi ema globalizasaun tamba fasil no dadus kriteriadu ho diak ba protokolu ne’e.

2.11   PROFILE ORGANIZASAUN

ISTORIA HARI’I ORGANIZASAUN SENTRU JOVENTUDE AILEU
Sentru joventude munisipiu aileu moris husi grupo ki’ik ida iha aldeia hudi laran suku aisirimou , munisipiu aileu ne’ebe ho naran FOSCACA ( Foin sa’e katolika kapela aisirimou aileu)ne’ebe hari iha dia 14 de marsu de 2018 ho nia aktividade mak halibur foin sa’e sira iha suku aisirimou no suku seluk iha aileu hodi buka moris liu  husi programa kuda modo , halo dose ba fa’an hanesan income bo’ot ida ba grupo joventude hodi tulun fali nia menbrus balu ne’ebe kbi’it laek hodi kontinua ba eskola iha eskola sekundaria  no universidade to’o remata alende ne’e iha mos programa kursu ingles , kulinaria,suku hena , hakiakfahi hakiak manu timor hakiak ikan no treinamentu mi husi NGO hanesan treinamentu lideransa musika relijiozu nian no seluk seluk tan aktividade hirak ne’e lao ho diak tebes ne’ebe hetan suporta husi menbrus sentru total 25 pessoas feto 10 no mane 15 sira nia idade 16 to’o 35. programa hirak ne’ebe mensiona iha leten halao husi menbrus hotu ne’ebe serbisu voluntario deit halu husi 2008-2010. Iha tinan 2010 ekipa ida husi sekretaria estado  joventude no desporto (SEJD) mai halo asesmentu iha sentru FOSCACA no rekomenda ba SEJD atu hetan mos tulun bahu husi SEJD liu huisi fundus operasional to’o agora.Hare ba ezizensia ba programa jovem aileu nian komesa bo’ot no lao ba oin grupo FOSCACA ne’ebe uluk halao deit aktividade ba suku aisirimou nakfilak aan hodi sai tia sentru joventude ida iha munisipio aileu iha tinan 2016 hodi halao aktividade no programa hotu ba jovem aileu tomak tuir plano asaun tinan lima nian 2016-2020.
1.      VIZAUN ORGANIZASAUN
            Joventude saudavel,siviku iha abilidade kreativu mos moris iha ambiente mak suportivu no sustentavel
2.      MISAUN ORGANIZASAUN
a)      Promove moris saudavel juventude liu husi promosaun saude pratika desportivas no tau matan ba ambiente.
b)      Haburas hanoin no hahalok siviku joventude liu husi promosaun valores kulturais no istoriku fomenta kreatividade juvenile sensivel ba ambiente no balansu generu.
c)      Dezenvolve abilidade juventude iha area oi-oin liu husi formasaun profisional.
d)     Dezenvolve kreatividade produtiva joventude mak sustentavel liu husi fornese opurtunidade asesu ba rekursus no merkaduria.
3.      OBJETIVU ORGANIZASAUN
1.      Jovens iha abilidade profisional vokasional.
2.      Jovens asesu ba kampo de trabalho.
3.      Jovens hatudu hahalok siviku. .
4.      Jovens moris saudavel.
5.      Joventude asesu ba informasaun.
6.      Kreatividade (talentu , prestasaun) joventude dezenvolvidu.
Tabela 2.21.estru